Need vead elektriradiaatori kasutamisel võivad kalliks maksma minna

Mitmed tulekahjud on saanud alguse just elektriradiaatoritest või nende väärkasutusest. Need on õnnetused, mida saanuks ära hoida, kui seadmeid oleks õigesti kasutatud.

Elektriradiaator pole riidekuivati

„Kõige levinum ja ohtlikum viga, mida elektriradiaatori kasutamisel tehakse, on selle peale riiete asetamine,“ selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. Kuivama pandud rätikud ja särgid võivad tunduda süütud, kuid tegelikult on need potentsiaalsed tulekahju põhjustajad. Kui kangas läheb liiga kuumaks, hakkab see esmalt suitsema, seejärel hõõguma ning võib lõpuks süttida.

Ajaloos on olnud mitmeid juhtumeid, kus radiaatori peale jäetud riided on põhjustanud kogu elamu süttimise. Näiteks 2017. aastal sai tulekahju just niisugusest olukorrast alguse Tallinna Ülikooli ühiselamus. Üht tasub meeles pidada – liigne kuumus ja tekstiilid ei käi omavahel kokku.

Seade peab saama õhku

Paljud elektriradiaatorid on varustatud turvalülititega, mis peaksid ülekuumenemise korral seadme välja lülitama. Ent see süsteem toimib vaid siis, kui õhk pääseb vabalt liikuma. Kui radiaator on pressitud diivani, kardina või seina vastu, ei saa kuumus hajuda ning temperatuur seadme sees tõuseb kiiresti.

Tagajärjeks on ülekuumenemine, sulavad plastdetailid ja suurenenud võimalus, et seade süttib. Seepärast tuleb radiaatori ümber alati jätta piisavalt ruumi, mis tähendab vähemalt 50 sentimeetrit igas suunas. Sama kehtib ka väikeste soojapuhurite kohta, mis võivad näiliselt ohutuna töötada, kuniks nende õhuava satub mõne eseme vastu.

Odav radiaator võib kalliks maksma minna

Odavad või tundmatult tootjalt pärit elektriradiaatorid on omaette risk. Need võivad küll esmapilgul töötada sama hästi kui tuntud brändi seade, kuid sageli on kokku hoitud just ohutusmehhanismide arvelt. Ebakvaliteetsed materjalid, nõrk isolatsioon ja puudulik kuumuskaitse võivad tekitada tuleohu juba pärast mõnepäevast kasutamist.

Elektriradiaatori ostmisel tasub kontrollida, et sellel oleks CE-märgis ja tootja andmed oleksid selgelt välja toodud. Ka kasutusjuhend pole mõeldud lihtsalt riiulisse panekuks. See sisaldab olulisi hoiatusi, mille eiramine võib lõppeda halvasti.

Mitte jätta tööle järelevalveta

Elektriradiaator ei ole üldjuhul mõeldud 24-tunniseks tööks. Kaasaegsed seadmed võivad tunduda töökindlad, kuid pikaajaline pidev kuumuse hoidmine kulutab sisemisi komponente ja suurendab lühise ohtu.

Kõige ohtlikum kombinatsioon tekib siis, kui radiaator jäetakse tööle ööseks või kodust lahkudes. Kui midagi juhtub, näiteks kukub mõni ese seadme peale või mootor kuumeneb üle, ei ole kedagi, kes tekkinud olukorras saaks reageerida. Seega tuleks radiaator alati enne magamaminekut või kodust lahkumist välja lülitada.

Pikendusjuhe ja radiaator ei käi kokku

Teine sage viga on elektriradiaatori ühendamine vooluvõrku pikendusjuhtme kaudu. Kuna radiaator on suur voolutarbija, ei pruugi tavaline pikendusjuhe või harupistik kuumust taluda. Kui juhe hakkab üle kuumenema, võib see sulatada isolatsiooni ja põhjustada lühise või lausa süttimise.

Radiaator tuleks alati ühendada otse seina pistikupessa. Kui see pole võimalik, tuleb kasutada vaid kõrge koormustaluvusega pikendusjuhet, mis on spetsiaalselt mõeldud võimsatele seadmetele.

Vannitoas tasub olla eriti ettevaatlik

Eriti ettevaatlik tuleb olla niisketes ruumides. Elektriradiaatori kasutamine vannitoas või duši lähedal on lubatud ainult siis, kui seade on niiskuskindel ehk sellel on vastav märgistus IPX4 või kõrgem.

Niiskus võib sattuda seadme sisse ja tekitada lühise. Halvimal juhul võib inimene saada elektrilöögi või tekkida põleng. Kui on vaja vannituba soojendada, tuleks eelistada seinasiseseid või spetsiaalselt niisketesse ruumidesse mõeldud mudeleid.

Nutikad andurid päästavad elu

„Tulekahjud elektriseadmete tõttu tekivad sageli märkamatult. Nutikas suitsu- ja vingugaasiandur Nublu, mis saadab häire ise reageerijatele, on selles olukorras eluliselt tähtis,“ ütles G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala

Kui radiaator või muu seade peaks üle kuumenema ja suitsu tekitama, jõuab teade kiiresti päästjani – ka siis, kui kedagi kodus ei ole või inimene on juba vingugaasi tõttu teadvuse kaotanud. Just tänu sellistele anduritele on Eestis mitmed inimesed pääsenud raskematest tagajärgedest.