Millised vead põhjustavad Eesti kodudes kõige rohkem põlenguid?

“Kodumasinate osas me nii-öelda masinapõhist statistikat ei pea. Tihemini tuleb ette põlenguid kodumasinatega, mis on pidevalt töös: külmkapp, veeboiler, aga ka elektripliit,” selgitab Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.  Sama kinnitab ka G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. „Eelpool nimetatud kodumasinatele lisaks saan meie igapäevasele kogemusele toetudes lisada veel rösteri ja veekeedukannu.“

Taavet lisab, et tulekahjud saavad tihti alguse nii vanade ja kulunud seadmete rikkest kui ka seadmete valest kasutamisest. “Näiteks elektripliidile asetatakse esemeid ja pliit lülitatakse kogemata sisse.”

Hooletu suitsetamine viib traagiliste tagajärgedeni

Uuring toob esile, et ligi pooltes kodudes, kus suitsetatakse, tehakse seda toas. See on tõsine risk. “Hooletu suitsetamine koos alkoholijoobega põhjustab aastas vähemalt pooled hukkunutega tulekahjudest,” tõdeb Taavet. Samuti on see eluhoonetulekahjude põhjuste seas kolmandal kohal.

Uuringu andmetel peetakse hukkunuga tulekahjude peamiseks põhjuseks ülekõige just suitsetamist siseruumides. Vähem, kuid siiski olulisel määral, mainiti lahtist tuld, elektrisüsteemide riket ja katkiseid kodumasinaid (28%).

Riskikäitumine on sageli seotud ka vanuse ja taustaga. Näiteks noored vanuses 15–19 tõid välja pigem lahtise tule ja kodumasinate rikked, vanemad inimesed aga hooldamata küttesüsteemid, alkoholiga seotud hooletuse ja oskamatu kütmise. 

Teadlikkus kasvab, kuid lüngad püsivad

Positiivsena võib välja tuua, et elanike üldine teadlikkus on viimaste aastate jooksul tõusnud. Kantar Emori uuringu kohaselt on kasvanud näiteks perede osakaal, kes on viimase 30 päeva jooksul testinud kodus suitsu- või vinguandurit, samuti nende hulk, kes räägivad oma peres tuleohutusest.

Kõige rohkem on kasvanud ennetava käitumise alamindeks (1,9 punkti), mis näitab, et pered loovad üha enam tingimusi, et tulekahju korral kiiresti ja ohutult kodust väljuda. Samuti on suurenenud vingugaasianduri olemasolu. Nüüdseks on see gaasiküttega kodudest 75 protsendil ning tahkeküttega kodudest 78 protsendil.

Samas on uuringu järgi murettekitav, et väljaspool kodu tuleohtlikku olukorda märgates helistaks hädaabinumbril 112 vaid 38 protsenti inimestest. Kolmandik püüaks pigem olukorra põhjustajaga rääkida ning 14 protsenti sekkuks kohapeal. See tähendab, et paljud ei oska või ei julge ohtlikus olukorras kohe professionaalset abi kutsuda.

Tuleohutus algab igapäevastest valikutest

Taavet rõhutab, et tuleohutus algab väga lihtsatest sammudest, mida igaüks oma kodus teha saab. “Murekoht on, et ligi pooltes kodudes, kus suitsetatakse, tehakse seda toas,” märkis ta. 

Lisaks suitsetamisele ja kodumasinatele on oluline teema ka kodune elektrisüsteem. Uuring näitab, et 47 protsenti inimestest peab selle riket üheks olulisemaks tulekahjude põhjustajaks. Paraku tähendab see, et paljud kodud vajavad elektrisüsteemi kontrolli ja hooldust, et vältida traagilisi tagajärgi.

Nutikas andur aitab päästa elu

Eksperdid rõhutavad, et tehnoloogia võib siinkohal otseselt elusid päästa. Kui kodus on ahi, pliit või kamin, on vingugaasiandur lausa elupäästja. “Surmav vingugaas ehk süsinikmonooksiid on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu. Inimene ei tunne seda kuidagi ära, kuid appi tulebki vinguandur,” toonitab Pärjala.

Nutika suitsu- ja vinguanduri Nublu eelis on see, et see ei anna ainult kohepeal teada, et on puhkenud tulekahju, vaid võtab ühendust ka juhtimiskeskusega, kust vajadusel saadetakse kohale patrullekipaaž.

Loe Päästeameti ja Kantar Emori uuringut lähemalt siit.