Eestis on Euroopa suurim varavastaste kuritegude oht

Eesti ettevõtted seisavad silmitsi maailma suurima petukirjade survega, samal ajal teeb neile muret ka kuritegevuse tõus. Ligi kolmandik turvajuhtidest prognoosib järgmise aasta jooksul varavastaste kuritegude kasvu.

Uuringu tulemustest joonistub välja kaks olulist valdkonda, kus Eesti ettevõtted eristuvad Euroopas negatiivselt:

• Petukirjad ja valeinfo: Eesti ettevõtted on Euroopas kõige sagedamini petukirjade ja väärinfo sihtmärgiks. Lausa 84% Eesti ettevõtetest on viimase 12 kuu jooksul puutunud kokku petukirjadega, mis on tunduvalt kõrgem kui Euroopa (70%) ja globaalne keskmine (75%).
• Varavastaste kuritegude prognoos: Turvajuhid prognoosivad järgmise 12 kuu jooksul olulist ohtu ettevõtte varale. 31% Eesti turvajuhtidest eeldab, et järgmise aasta jooksul toimub nende ettevõtte vastu varavastane rünnak – see on Euroopas antud näitaja osas kõrgeim tase (Euroopa keskmine 23%). 
   

"Ühtpidi on Eestis tänu IT arengule lihtne kõiki asju e-kanalite kaudu korraldada, kuid samas on seetõttu ka erinevate küberrünnakute oht suurem. Varavastaste kuritegude puhul näeme, et endiselt toimub palju vargusi kauplustest ja varguskatsete arv püsib kõrge ka ehitusobjektidel ning teistel äripindadel. Kindlasti tasub valvel olla ka eraklientidel, sest eelkõige eramajade piirkondades on meie andmetel tõusnud sissemurdmiste arv," kommenteeris G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu.

Täiendavad leiud ja juhatuse turvalisus

• Majanduslik ebastabiilsus: 47% Eesti turvajuhtidest peab majanduslikku ebastabiilsust järgmise 12 kuu peamiseks ohuallikaks oma tegevusele – see on Belgia järel Euroopas teine näitaja (Euroopa keskmine 41%).
• Juhtide ohutunnetus on Eestis kõrge: Eestist vastanutest 40% leidis, et juhtide vastu suunatud vägivalla oht on viimase kahe aasta jooksul kasvanud, mis vastab sisuliselt Euroopa ja globaalsele keskmisele (42%).
• Tulevikutrendid: Pooled (50%) Eesti turvajuhtidest plaanivad järgmise 12 kuu jooksul suurendada turvalisuse eelarvet (Euroopa keskmine 58%), seades peamiseks prioriteediks ohtude avastamise võimekuse parandamise.
   

Uuringu viis läbi G4S ja selles küsitleti 2352 turvajuhti 31 riigis. Küsitlusele vastasid keskmise ja suurte globaalsete ettevõtete juhid, mille kogukäive ületas 25 triljonit dollarit. Eesti andmed põhinevad 58 turvajuhi vastustel.