EKSPERIMENT: Mis juhtub, kui ahju siibri liiga vara sulged?
Vingugaas on lõhnatu, maitsetu ja värvusetu ning sageli pole pererahval aimugi, et see salakaval oht nende kodus ringi hiilib. Seda kinnitab ka järgnev näide.
19. aprillil kell 17.28 sai häirekeskus teate, et Kilingi-Nõmmes, Kiriku tänaval asuvas korteris annab vinguandur häiret, kuid millegi põlemist või suitsemist näha ei olnud. Päästjad tuvastasid korteris vingugaasi, mis oli tekkinud ahjusiibri liiga varajase sulgemise tõttu. Toad ventileeriti ja inimesed kannatada ei saanud.
Vingugaasi suudab ruumis tuvastada ainult vinguandur, mis on lisaks gaasiseadmetega kodudele olnud juba kolm aastat kohustuslik ka tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. Kuid kuhu see paigaldada, et sellest kõige rohkem kasu oleks?
Mida näitas eksperiment?
Kuna Eestis on vingugaasi levimise osas palju valearvamusi, viis KVARK koostöös G4Si ja Tartu Ülikooli teadlastega paar aastat tagasi läbi ühe simulatsiooni. Eesmärk oli katseliselt kinnitada, kuidas vingugaas ruumis levib ja kuhu paigaldatud vinguandur ohust esimesena märku annab.
Eksperimendi aluseks võeti klassikaline olukord: suvilas köetakse ahju ja siiber pannakse liiga vara kinni. Katse jaoks paigaldati hoonesse 15 Nublu suitsu- ja vingugaasiandurit ning seejärel hakati ahju teadlikult valesti kütma ehk siiber pandi väga vara kinni.
Katse kinnitas, et kõige esimesena andsid ohust märku andurid, mis olid paigaldatud ahjuukse kohale lakke. Videost on näha, kuidas vingugaas liikus esmalt lakke, seejärel mööda lage seinani ja siis juba allapoole.
Eksperimendist selgus veel: teisena andsid häiret seintele paigaldatud andurid, mis olid lae lähedal, seejärel andurid, mis asusid seinte keskel ning sellele järgnesid laual olev andur ja põrandal olev andur. Viimasena saatis häireteate välja kõrvaltoas olnud andur.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet rõhutas, et vingugaasiandur tuleb alati paigaldada vastavalt konkreetse anduri kasutusjuhendile. “Anduritel on väga erinevad paigaldusjuhised, mistõttu sellist nii-öelda universaalset paigaldusjuhendit me ei anna,” ütles ta.
Kuhu vinguandurit ei tohi paigaldada?
- Niisketesse ruumidesse (vannituba, köök, leiliruum jne)
- Välitingimustesse
- Otse valamu või pliidi kohale ja 1,5 meetri raadiusesse lahtise leegiga kütteseadmetest (ahjud, pliidid, kaminad)
- Ahjust, konditsioneeri avast või laeventilaatorist väljuva õhu liikumisteele
- Piirkondadesse, kus eraldub tolmu, mustust või rasva, mis võiks anduri määrida/ummistada
- Kardinate või mööbli taha
Ka väikeses koguses vingugaas võib avaldada märkamatult mõju inimese tervisele. Seetõttu on oluline selle olemasolu kiiresti tuvastada ja seda saab teha ainult andur.
Päästeameti kodunõustamiste andmed näitavad, et igas kolmandas kodus, kus vingugaasiandur on kohustuslik, seda tegelikult ei ole. Taavet toob näiteid 2022. aastal läbi viidud elanikkonna tuleohutusalase indeksuuringu andmetest.
Kokku küsitleti 1943 Eesti elanikku vanuses 15–74 ja selgus, et kõigis tahkekütet või gaasiseadet kasutavates kodudes pidas vinguandurit äärmiselt või väga vajalikuks 76 protsenti vastanutest (sh äärmiselt vajalikuks 46 protsenti). “Võib öelda, et vingugaasianduri vajalikkust teadvustatakse, ent anduri paigaldamiseni jõutakse vähem,” nentis Taavet.