Kas sinu vanaema ja vanaisa on ohus? Harjumused, mille kahjulik mõju ei pruugi kohe avalduda

Just seetõttu ei peaks eaka inimese kodu tule- ja vingugaasiohutus sõltuma ainult sellest, kas ta ise ohtu märkab. Tasub kaaluda nutikaid lahendusi, mis annavad häirest teada ka siis, kui inimene ei kuule signaali, ei saa sellele reageerida või tema lähedased on kodust eemal.  

Sel aastal läbi viidud G4S-i tellitud uuringu kohaselt on 56+ vanusegrupis inimeste teadlikkus vingugaasi ohtlikkusest noorematega võrreldes madalam. Pea pooled 56-65-aastastest Eesti elanikest arvavad ekslikult, et vingugaas on õhust raskem. “Teadlikkus vingugaasist on kahjuks kõige madalam just nendes sihtrühmades, kus vajadus selle teadmise järele on tegelikult kõige suurem, ehk tahket kütet kasutavate eakamate elanike seas,” selgitab G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. 

Eakamate lähedase puhul on eriti oluline, et neil oleks olemas nutikas andur. Tavaline andur võib küll piiksuda, kuid kui inimene magab, kuuleb halvasti, on teises toas, satub paanikasse või muutub vingugaasimürgistuse tõttu apaatseks, ei pruugi ainult helisignaalist piisata. Nutikas andur annab lisavõimaluse, et ohust saadakse teada enne, kui olukord muutub eluohtlikuks.

Tavaline suitsuandur vingugaasi ei tuvasta. Suitsuandur reageerib suitsule, vingugaasiandur aga mürgisele süsinikoksiidile, mistõttu ei saa üht teisega asendada. Kodudes, kus on ahi, pliit, kamin, katel või korstnaga ühendatud gaasiseade, on kohustuslik kasutada lisaks vingugaasiandurit.

Vingugaasi salakavalus seisneb selles, et see jõuab organismi koos sissehingatava õhuga ja takistab hapniku jõudmist kudedesse. Mürgistuse süvenedes võib inimene muutuda otsustusvõimetuks. Ta ei ava akent, ei lahku toast ega helista abi saamiseks. Ta võib heita pikali, jääda magama või lihtsalt mitte mõista, mis toimub. Eaka inimese puhul on see risk veel suurem, sest mürgistuse esmaseid märke võidakse seostada vererõhu, väsimuse, viirushaiguse, ravimite või vanusega.

Eaka inimesega ohutuse üle rääkimine võib olla tundlik teema. Keegi ei taha tunda, et tema iseseisvalt hakkamasaamine kahtluse alla seatakse. Seetõttu on oluline, et täiskasvanud lapsed ja lapselapsed ei läheks eaka juurde suhtumisega, nagu nad teeksid kontrollreidi. Palju paremini töötab hooliv ja praktiline lähenemine.

Hea algus on öelda: „Vaatame enne kütteperioodi koos andurid üle“ või „teen enda kodus ka andurite kontrolli, teeme sinu juures sama.“ Nii muutub ohutus tavaliseks rutiiniks, mitte etteheiteks.  

Praktiline lähenemine tähendab ka seda, et ainult ei küsita, vaid vaadatakse ka ise üle, kus andur asub. Eakas inimene võib vastata jaatavalt, kuid andur võib olla vananenud, patareita, vales kohas või ammu testimata.  

Eakale inimesele tasub häire korral tegutsemine lihtsaks teha. Nähtavas kohas võiks olla lühike juhis: mida teha, kuhu minna ja kellele helistada. Kui inimene satub segadusse, aitab selge juhis rohkem kui pikk selgitus, mida ta võib-olla kriisihetkel ei mäleta.

Nutikas andur võib siin anda lisakihi turvalisust. Kui seade saadab häire ka G4Si juhtimiskeskusesse, ei jää olukord ainult eaka inimese enda reageerimisvõime peale. See on eriti tähtis siis, kui inimene elab üksi, kuuleb halvasti või tal on tervisemuresid.

Vingugaasiandur on tegelikult viimane hoiatus enne ohtlikku olukorda. Päris ohutus algab varem: korras kütteseadmest, puhastatud korstnast, piisavast ventilatsioonist ja õigest kütmisest. Eaka lähedase kodus tasub kord aastas üle kontrollida, kas korstnapühkija on käinud, kas küttekolle on terve ja kas ventilatsiooniavad on lahti. Lisaks tasub jälgida, ega siibrit ei suleta liiga vara.  

Ka gaasiseadmete hooldust ei tohi edasi lükata. Kui leek on kollakas, seade tahmab, töötab ebaühtlaselt või ruumis on halb enesetunne, tuleb kutsuda spetsialist.

Eriti oluline on rääkida eakaga rahulikult sellest, et anduri häire korral ei pea ta hakkama põhjust otsima. Esimene samm on liikuda värske õhu kätte ja kutsuda abi. Alles seejärel saab selgitada, kas probleem oli ahjus, pliidis, siibris, ventilatsioonis või seadmes.

Vingugaas on vaikne oht, mis ei jäta inimesele alati aega olukorda mõista. Eaka inimese puhul on risk suurem, sest sümptomid võivad meenutada tavalist halba enesetunnet ning reageerimisvõime võib olla aeglasem. Seetõttu ei piisa ainult teadmisest, et koju on kunagi andur paigaldatud.

Küttekoldega kodus on vingugaasiandur seadusega kohustuslik valvur, mis võib anda inimesele ja tema lähedastele kõige väärtuslikumat siin elus – aega.