Kui naaber tundub ohtlik - millal ja kuhu pöörduda?

G4Si erakliendi üksuse juhi Tarmo Pärjala sõnul on neil viimasel aastal olnud mitmeid juhtumeid, kus tulekahju algab naabri korterist, aga häire tuleb nende kliendi juurest, kellel on paigaldatud nutikas suitsuandur. Päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet selgitab, millised on levinumad probleemid naabritega, kuidas neid märgata ja mida teha enne, kui olukord muutub ohtlikuks.

Kuhu pöörduda, kui tekib mure?

Kui naabri tuleohutus tekitab küsimusi, on kõige lihtsam ja kiirem viis tegutseda Päästeameti ohutusportaali kaudu. Seal saab tellida tasuta kodunõustamise nii endale, oma lähedastele kui ka naabrile, kelle olukord muret teeb.  

Lisaks on võimalik nõu küsida ja vihjeid anda riigiinfo telefonil 1247. Kui olukord ei ole vahetult ohtlik, kuid tekitab kahtlust, on just kodunõustamise tellimine kõige õigem samm. Päästjad tulevad kohale, hindavad olukorda ning annavad professionaalset nõu, kuidas riske vähendada ja kodu turvalisemaks muuta.

„Enda kodu kõige paremaks kaitseks tasub paigaldada nutikas suitsu- ja vingugaasiandur, mis kutsub õigel hetkel kohale päästjad, kui naabrite juures tekkinud tulekahju mööda konstruktsioone sinu korterisse hakkab tungima,“ selgitas Pärjala.

Mure naabri pärast ei ole haruldane

Kuigi eraldi statistikat just naabrite kohta tehtud teadete osas ei koguta, annab kodunõustamiste arv aimu, et inimesed hoolivad enda ümbruse turvalisusest.

„Ohutusportaali kaudu tellisid inimesed kodunõustamisi 2024. aastal 193 korral ning 2025. aastal 245 korral,“ ütleb Taavet. Lisaks teeb Päästeamet igal aastal tuhandeid ennetavaid kodukülastusi. Kokku tegid päästjad 2024. aastal ligi 16 800 ja 2025. aastal ligi 15 800 kodunõustamist.

Kodunõustamise käigus vaadatakse üle kütteseadmed, andurid, elektrisüsteemi nähtav osa ja räägitakse läbi ka igapäevased harjumused, mis võivad tuleohutust mõjutada.

Millised probleemid naabrite puhul enim silma torkavad?

Naabrite kohta tehtud pöördumised on sageli seotud olukordadega, mis mõjutavad juba ka teisi elanikke. „Sageli on tegemist kortermajas valitseva olukorraga, kus inimese tegevus on nähtav või tuntav juba ka ühispindadel,“ kirjeldab Taavet.

Kõige tüüpilisemad mured on põlevmaterjali kuhjamine, sobimatute vahendite, näiteks plastist tuhaämbri kasutamine, suitsu levik teistesse korteritesse või olukorrad, kus korstnapühkijat ei lubata tuppa. Samuti annavad ohust märku kohaliku omavalitsuse töötajad, kes oma töö tõttu inimeste kodudes käivad.

Esimene samm on lihtne vestlus

Hea uudis on see, et inimesed ei tee teateid kergekäeliselt. „Neid olukordi tuleb pigem harva ette, kus olud ei vastanud kirjeldatule või oli tegemist naabritevahelise tüli põhjendamatu väljendusega,“ kinnitab Taavet.  

Enne ametkondade poole pöördumist soovitab Päästeamet proovida naabriga rahulikult rääkida. „Esmalt võiks proovida inimesega oma murest juttu teha. Kui see ei anna tulemust, siis sõltuvalt murest, kas suhelda kohaliku omavalitsusega või tellida kodunõustamine,“ ütleb Taavet.

Mõnikord vajab inimene hoopis abi

Oluline on mõista, et tuleohtlik käitumine võib olla märk sügavamast probleemist.

„Sageli märkame, et tuleohtlikku elu elab tegelikkuses inimene, kes ei tule enam oma eluga väga hästi toime,“ selgitab Taavet. Sellisel juhul ei piisa ainult ohutusalasest nõustamisest – inimene võib vajada hoopis sotsiaalteenuseid ning siis tasub pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Millal helistada 112 ja millal piisab vihjest?

„Hädaabinumbril 112 tuleb helistada siis, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas,“ rõhutab Taavet.

Kui olukord ei ole vahetult ohtlik, kuid tekitab muret, saab tellida kodunõustamise ohutusportaali kaudu või helistades riigiinfo telefonil 1247.

Tavaliselt toimuvad kodukülastused elaniku nõusolekul, kuid erandolukordades on päästjatel õigus tegutseda ka ilma selleta. „Kui esineb kõrgendatud ohu kahtlus, siis sisenetakse eluruumi ka inimese nõusolekuta,“ selgitab Taavet. See on vajalik juhtudel, kus kaalul on inimeste elu või tervis.

Ennetus võib päästa elu

Taavet toob välja, et praktikas on olnud juhtumeid, kus probleemne käitumine on olnud teada, kuid korduvatest nõustamistest hoolimata on siiski puhkenud tulekahju. „Need on väga kurvad juhtumid ja näitavad, et vaid päästesüsteemi pingutusest jääb väheks, kui inimene ei tule oma eluga enam hästi toime,“ ütleb ta.

Seetõttu on oluline, et märkaksime, hooliksime ja vajadusel ka tegutseksime. Mõnikord võib just naabri tähelepanelikkus olla see, mis aitab ära hoida suure õnnetuse.