Kas korstna puhastus tuleks teha kevadel või sügisel?

Kevad ja suvi on hoolduseks hea aeg

Spetsialistide sõnul ei tasu korstna hooldust edasi lükata. Regulaarne puhastamine aitab vältida nii tulekahjusid kui ka teisi küttesüsteemidega seotud ohte. Alles hiljuti sai G4Si juhtimiskeskus tulehäire Kärdlast, kus ühe elamu korstnas oli süttinud tahm. Esialgu võttis G4S ühendust kontaktisikuga, kes lubas olukorda ise kontrollida, kuid helistas mõne aja pärast tagasi ja palus siiski patrulli kohale saata, sest objektil toimus midagi ebatavalist.

Kohapeale jõudnud patrull ja päästjad tuvastasid, et korstnas oli süttinud tahm. Õnneks suudeti põleng kiiresti kustutada ning tuli korstnast edasi ei levinud. Kohal viibis ka kiirabi, kes kontrollis sündmuskohal olnud naisterahva tervisliku seisundi üle. Temaga oli kõik korras.

Korstnahing OÜ omaniku ja korstnapühkija Artur Ojala sõnul on kevad ja suvi küttesüsteemide hoolduseks kõige mõistlikum aeg.

„Kevadel ja suvel on lihtsam leida korstnapühkijaga sobiv aeg ning vajadusel jääb piisavalt aega võimalike puuduste kõrvaldamiseks enne uut küttehooaega. Sügisel on nii korstnapühkijatel kui pottseppadel tavaliselt pikad järjekorrad,” selgitab Ojala.

Tema sõnul kardavad paljud inimesed ekslikult, et kui korsten kevadel ära puhastada, tuleb enne talve seda uuesti teha. „Tegelikult ei juhtu midagi, kui suve jooksul mõned korrad köetakse. Süsteemid on endiselt piisavalt hooldatud ja järgmiseks küttehooajaks valmis,” kinnitab ta.

Tahmapõlengud ei ole haruldased

Päästjatele tuleb igal aastal hulgaliselt väljakutseid, mille põhjuseks on korstnas süttinud tahm. Eriti sageli juhtub seda küttehooaja lõpus või külmematel perioodidel, kui küttesüsteeme kasutatakse intensiivsemalt.  

Tahmapõleng tekib tavaliselt olukorras, kus korstnasse on aja jooksul kogunenud paks põlemisjääkide kiht. Kui küttepuud on niisked või põletada materjale, mis selleks ei sobi, tekib tahma ja pigi veel kiiremini. Kõrge temperatuur võib selle kihi lõpuks süüdata.

Korstnas süttinud tahm võib olla väga ohtlik. Temperatuur korstnas võib tõusta väga kõrgele ning halvemal juhul võib tuli levida edasi katusekonstruktsioonidesse või eluruumidesse. Lisaks tulekahjuohule võib rikkis või hooldamata küttesüsteemist imbuda eluruumidesse ka vingugaasi.

Kevadel tulevad välja talve jooksul tekkinud kahjustused

Ojala sõnul avastatakse kevadiste puhastuste käigus sageli amortiseerunud korstnapitse. „Talvised sademed ja sulaveed satuvad korstnapitsi mikropragudesse ning külmumine paisutab need praod suuremaks. Kevadel näeb üsna sageli olukordi, kus korstnapitsi ülemised kivid on juba lahti või murenema hakanud,” kirjeldab ta.

Probleemide ennetamiseks soovitab spetsialist paigaldada korstnale kaitsemütsi või vähemalt kaitsekrae, mis niiskuse mõju vähendab.

Ojala sõnul hoolitsevad inimesed, kes korstnapühkija regulaarselt kutsuvad, üldiselt ka oma küttesüsteemide eest hästi. „Kõige suuremad probleemid on tavaliselt objektidel, kus süsteeme pole aastaid kontrollitud. Seal võib kohata umbes korstnajalgu, lagunenud korstnapitse või isegi sissevarisenud küttekoldeid,” ütleb ta.

Millised märgid viitavad probleemidele?

Spetsialistide sõnul tuleks tähelepanelik olla kõigi muutuste suhtes, mis kütmisel tekivad. Kiire kontroll võib olla vajalik näiteks siis, kui küttesüsteem tõmbab halvasti, tuppa levib suitsulõhna või kütteseadme pinnale on tekkinud praod.

Samuti võib probleemidele viidata tavapärasest suurem tahmakogus, ebaühtlane põlemine või küttesüsteemi ülekuumenemine. „Lühidalt öeldes tuleks tähele panna kõike ebatavalist, mis kütmise ajal toimub,” rõhutab Ojala.

Tema praktikas on olnud ka väga ohtlikke juhtumeid. „Olen näinud olukordi, kus ühenduslõõri pealmised kivid on täiesti lahti ning kohe selle kõrval paikneb põlevmaterjal. Sellisel juhul on tulekahju tekkeks olemas peaaegu kõik vajalik,” kirjeldab ta.

Regulaarne hooldus aitab vältida suuri kahjusid

Möödunud aastal sai iga viies eluhoone tulekahju alguse küttesüsteemist. See näitab, kui tähtis on kütteseadmete regulaarne kontroll ja hooldus.

Kui inimene kahtlustab korstnas tahmapõlengut, tuleb kütmine kohe lõpetada, kutsuda päästjad ning võimalusel hoonest eemalduda. Korstnat ei tohi ise veega kustutama hakata, sest kiire temperatuurimuutus võib korstnat kahjustada.

Päästeamet soovitab koduomanikel kontrollida regulaarselt oma küttesüsteemide seisukorda, kasutada ainult kuiva ja sobivat kütust ning paigaldada koju nii suitsu- kui vingugaasiandurid. Õige hooldus aitab vältida olukordi, kus väikesest hooletusest võib saada tõsine õnnetus.