Ujuja turvalisus

• Ujumiseks jões, meres või järves pead selgitama välja, kas on turvaline ujuda, selleks uuri:
  
  - millised on ilmastiku- ja veeolud
  - kas veekogu ääres on rannavalve
  - kus asub rannavalve
  - mis värvi lipp lehvib rannas

* Roheline lipp: veetemperatuur üle 18ºC, ilmastikutingimused head,
suplemine ohutu kõigile;

* Kollane lipp: veetemperatuur üle 16 - 18ºC, mõõdukas maatuultuul,
ilmastikutingimused muutlikud, suplemine on ohtlik lastele, eakatele,
haigetele ja kehvadele ujujatele;

* Punane lipp: veetemperatuur alla 16ºC, torm – tugev tuul ja kõrged
lained, äike, keskkonnareostus, suplemine ohtlik kõigile.

• Avalikus supelrannas viibi vees ainult selleks tähistatud alas;
• uju paralleelselt rannajoonega, ja pea mees, et kaldast kaugenevas suunas ujumine on ohtlik, sest:

- on võimalik, et oled oma jõudu ülehinnanud ja võib tekkida üleväsimus või kramp;
- kaldast liiga kaugele minna võib tagasitulekut takistada tugev vool, keerised või paadiliiklus.

• meres ujudes väldi murdlained;
• pea meeles, et turvaline on ujuda alati kellegagi koos;
• järgi alati rannavalve nõuandeid ja korraldusi.

Seda ära tee:

• ära mine ujuma, kui rannas lehvib punane lipp;
• ära mine ujuma üksinda või pimedal ajal;
• ujuda ei tohi lüüside, mootorpaatide, laevade, laevavrakkide, muulide, kaide, läheduses;
• keelatud on minna ujuma alkoholi- või narkojoobes;
• ära ole vees liiga kaua, seda eriti siis, kui vesi on külm, sest sinu keha võib alajahtuda;
• ära mine ujuma nii täis kui ka täiesti tühja kõhuga;
• pea meeles, et ohtlik on sukelduda sildade, parvede ja paatide alt läbi;
• väldi ujumaminekut tundmatus kohas – ära mina ujuma jõgedesse, järvedesse, tiikidesse, kanalitesse või karjääridesse, kui nende kallastel puudub korrastatud supluspaik.

Rannas teata turvalisuse huvides kohe rannavalvele:

• joobes ja/või alkoholi tarbivatest inimestest ja huligaanidest;
• väikestest lastest, kes on täiskasvanute järelvalveta vees või rannal;
• eakatest inimestest, kes ujuvad üksinda sügavas vees;
• ujujatest, kes on läinud väljapoole selleks tähistatud ala.

Kui on vajadus kutsuda kiirabi, tuleb helistada 112, ja selleks, et abi saabuks kiiresti, tuleb edastada järgnev info:

• kirjeldada lühidalt juhtunut;
• kus toimus õnnetus;
• oma nimi ja asukoht;
• anda teada, mida on võetud ette õnnetusse sattunute abistamiseks;
• anda teada, kas keegi õnnetuspaigal viibinutest oskab anda esmaabi kiirabi saabumiseni;
• küsida häirekeskusest nõu kannatanule esmaabi andmiseks.