Koolilapse turvalisus

• Julgusta last eelistama sõpradega suhtlemist üksi jalutamisele või mängimisele.
• Õpeta teda ära tundma ohtlikke kohti – nt tühjad majad ja tänavad, lagunenud mänguväljakud ning räämas pargid.
• Selgita, kuidas pilkamine, õrritamine ja vaidlemine sõprusele kahju teevad, ning kuidas lahendada tülisid sõnade, mitte rusikatega.
• Jaluta koos lapsega kooli, poodi ja sõprade juurde – nii saab kontrollida valitud marsruudi ohutust ja näidata lapsele seda, kust hädaolukorras abi saada.
• Õpeta lapsi ja noorukeid ära tundma kuritegelikku või kahtlustäratavat käitumist teie lähikonnas ning teavitama täiskasvanuid vastavatest tähelepanekutest.
• Veendu, et kooli sisekord näeb ette vanematele helistamist lapse koolist puudumise korral.
• Kui kasutad päevakodude või huvialaringide teenuseid, kontrolli hoolikalt nende usaldusväärsust, sh tegevuslubasid, personali kvalifikatsiooni, ekskursioonide ja vanemate külaskäikude osas kehtivaid reegleid ning mainet.

Aita vältida meelmürke

On üsna tõenäoline, et su murdeeas laps tunneb inimesi, kes narkootikume või alkoholi kuritarvitavad, ehkki ta ei pruugi seda oma silmaga näinud olla. Räägi talle sellest, mis võib tema sõprade või tuttavate juures viidata narkootikumide kasutamisele:

• rääkimine narkootikumidest ja narkokultuurist
• narkootikumidega seonduvate asjade omamine (piibud, süstlad ja hülsipaber)
• palju sularaha või pidev rahapuudus
• äkiline kaalutõus või –kaotus
• takerduv või seosetu jutt
• teiste inimeste seltskonnast eemaldumine, samuti valetamine, depressioon ja paranoia
• koolielust kõrvalejäämine

Väldi laste sattumist narkootikumide küüsi, õpetades neid käituma arukate noorte täiskasvanutena ning:

• hoidma eemale pidudest, kus võidakse pakkuda alkoholi või narkootikume
• suhtlema sõpradega, kes ei vaja lõbusaks ajaveetmiseks narkootikume või alkoholi
• tegelema narkovabade huvialadega, kaasates oma sõpru
• pidama meeles, et karistused narkootikumide omamise eest võivad olla karmid – vanglakaristuseni välja
• narkootikumide süstimisega kaasneb suur AIDSi nakatumise oht

Jalgsi kooli

• Jaluta koos oma lapsega ning jälgi, kuidas ta liiklusega toime tuleb.
• Vali lapse jaoks ohutuim koolitee või bussipeatus. Käi iga päev sama teed mööda ja vältige „otseteid“.
• Tuleta meelde, et laps käituks korraliku jalakäijana. Ülimalt oluline on vaadata enne teeleastumist vasakule, paremale ja uuesti vasakule ning liikuda vasakpoolsel teepeenral juhul, kui puudub kõnnitee.
• Vali välja koht, kust laps tänavat ületama hakkab. Ära kunagi astu tänavale pargitud autode vahelt või põõsastest/võsast. Ületa tänavaid ristmikel. Võimalusel kasuta alati foore ja ülekäiguradu.
• Riieta oma laps heledatesse riietesse, et autojuhid neid hõlpsasti märkaksid.

Bussiga kooli

• Õpeta last hoiduma tänavale astumisest ja jooksumängudest bussi ootamise ajal.
• Räägi talle, et pidama tuleb jääda piirete taha ja oodata bussi täielikku peatumist enne sellele lähenemist.
• Bussist väljumise järel peab suunduma kõige otsemat teed pidi kõnniteele ja liiklusvoolust eemale.
• Tänavat ei tohi kunagi ületada bussi eest ega vahetult bussi tagant.

Jalgrattaga kooli

• Reegel nr 1: rattakiiver pähe! Jalgrattaõnnetuste korral on peatrauma levinuimaks surmapõhjuseks. Rattakiiver võib vähendada peatrauma saamise ohtu koguni 85%.
• Sõitku koos liiklusvooluga.
• Kandku eredaid riideid või helkuritega turvavesti.

Sõiduautoga kooli

• Kinnita oma laps korralikult tagaistmele paigutatud ja lapse kaalule vastavalt valitud turvatooli.
• Lisaks peaksid kõik kuni 12-aastased kaassõitjad turvaekspertide sõnul istuma tagaistmel ja 20-40 kilogrammi kaaluvad lapsed (tavaliselt 4-8 aasta vanused) spetsiaalsel istumisalusel.