Sinu eest valvel!

Suvi 2012


Tuleohutusest

  • Kuupäev: 07.08.2012
    Autor: Priit Valk
Suur osa hoonetulekahjudest saab alguse rikkis või hooldamata küttesüsteemist. Päästeameti statistika järgi sai 2010. aastal Eestis 353 hoonetulekahju alguse kas tahma süttimisest suitsulõõris, rikkis kütteseadmest või valesti paigaldatud küttesüsteemist. Kõik seesugused põlengud on võimalik ära hoida korstende ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega.


Enne kütteperioodi algust on vaja kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstendes ei oleks pragusid. Samuti tuleks kontrollida, kas korsten pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni.

Eestis on tuleohutuse seadusega reguleeritud peamised küttesüsteemide tuleohutusnõuded. Seadus kehtestab ka korstnapühkimise sageduse, mis on minimaalselt üks kord aastas, v.a juhul, kui küttesüsteemi kasutusjuhend näeb ette teise puhastamissageduse. Oluline on see, et puhastamise sagedus peab välistama tahmapõlengu. Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada kutsetunnistusega korstnapühkija. Üksikelamus võib korstent üldiselt pühkida ka omanik ise, kuid sel juhul peab vähemalt kord viie aasta jooksul ka korstnapühkija kutsetunnistusega inimene küttesüsteemi puhastama, üle kontrollima ja väljastama vastava akti, millele on mõlemad pooled alla kirjutavad. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida. Korterelamu korstnaid võib kehtiva korra kohaselt pühkida vaid kutsetunnistusega korstnapühkija ning seda tuleb teha samuti vähemalt üks kord aastas.

Korstnapühkijad soovitavad pikkade järjekordade vältimiseks oma maja südame hooldamise peale mõelda juba varakult. Kui küttesüsteemist avastatakse kõrvaldamist vajavaid vigu praegu, on veel aega, et remonttööd enne uue kütmishooaja algust ära teha.

Oluline on ka meeles pidada, et küttesüsteemi puhastamise kohta tuleb pidada arvestust ning korstnapühkimise akt tuleb säilitada kuni järgmise akti saamiseni. Akti võib vaja minna ka näiteks pärast tuleõnnetust, tõestamaks kindlustusseltsile, et olite tuleohutusseaduse nõudeid korrektselt täitnud. Küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumise eest näeb seadus ette kopsaka trahvi. Eraisikut on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 ühikut ning juriidilist isikut kuni 3200 euroga.

Tuleohutust puudutavat infot saab üleriigiliselt päästeala infotelefonilt 1524.

Korstnapühkijate kontaktid Eesti eri piirkondades on kirjas Korstnapühkijate Koja kodulehel www.korsten.ee. Sel lehel on ka korstnapühkimistööde juhend, mida tasuks enne katusele ronimist kindlasti lugeda.

Korstnapühkija kutse omistamisega seonduva informatsiooni leiab Eesti Tuletõrjeliidu kodulehelt.

 

Priit Valk

turvatehnikadivisjoni direktor


Kategooriad: Suvi 2012  

Kommentaarid

Lisa kommentaar