Sinu eest valvel!

Euro

Lõpu valgus

  • Kuupäev: 27.01.2011
    Autor: Janno Juhkov

Millalgi pool aastat tagasi olin ma arvanud teadvat, mis on pinge. Tegelikult ei teadnud ma siis veel midagi. Alles pärast seda, kui tööpinge mõõdupuu möödunud aasta viimastel kuudel muutus, sain teada. Sain teada, et sularahadivisjoni pingetaluvuse lävi on palju kõrgem, kui me arvasime seda veel mõni aeg tagasi olevat.

804 sularahaautomaati ja 24 tundi, 179 postkontorit, 80000 pakitud stardikomplekti, 20% tavapärasest enam ületunnitööd, jumal teab mitu miljardit ringlusest lahkuvat üleloetud krooni, mustmiljon tonni veetud euromünte, ligi 10 tonni euro paberraha pole ju naljamäng, mis möödaminnes loetud, veetud, täidetud saab.

Meist sõltus kogu Eesti riigi rahandus ning maine maailma ees. Mõni ime siis, et pinget igas lülis tunda oli. Veoosakonna vahetuse ülem on oma hinnangus viimastele nädalatele luuleliselt otsekohene: “See oli räige töö ja magamata ööd.” Ma usun teda.

***

Pärast viiendat katset võtab Jüri Sillaste, põhja piirkonna osakonnajuhataja, lõpuks kõne vastu. Ta vastab nagu tavaliselt aga on tunda, et tal on kiire.

“Kiire?”

“Ropult. Mis mureks?”

“Kas sa täna ööbisid kodus?”

“Mis siis? Eile sain üle nädalate juba üheteistkümnest koju magama.”

“A’ kas lapsed tunnevad isa ära? Naine sinuga üldse veel räägib või?”

“Juba räägib jah.”

“Muud ma ei tahtnudki. Okei siis. Jõudu.”

“Imelik mees oled. Davai.”

Mul on temast kahju. Tal peab väga hea naine olema, et ta Jüri viimaste nädalate paarikümnetunniseid tööpäevi talub. Peaks talle G4S-i poolt lilli viima. Mõistmise eest.

***

Põhja piirkonna rahaveo juht Argo Räpp on tagasi tõmmanud. Tema jutt on jäänud viimastel nädalatel palju lühemaks, kui varem. Ilmselt on ajaga kitsas: “Asjad sujusid suht hästi ja veel paremini, kui arvata oleks osanud.” Hingab korra ja jätkab, et “Üks omapärane juhtum meenub. Vedasime ühte pangakontorisse mitu alusetäit euro münte. Kui inkassaator oli mündid aluselt seifi tõstnud, mis kestis ikka hea aja, siis avastati, et sorry, siia seifi ei saa ikka raha panna, see tuleb uuesti välja võtta ja teise seifi ümber tõsta. Inkassaator vaatas korra tellerile otsa ja hakkas rahuliku ilmega münte jälle alusele tagasi laadima. Hiljem helistati ja tänati, et on teil ikka rahulikud töötajad, kontoris kardeti, et sellise “nalja” peale sõimab inkassaator neil näo täis ja jalutab minema.”

***

Veiko Vaheri hääl kostub telefonist nagu üheksakümnendate alguses NMT telefonist. Tuhmilt ja kajata. “Ei, minu meelest läks ju kõik vägagi hästi. Sularahaautomaadid, eeljaotus, kaaseeljaotus, Eesti Posti postkontorid. Vedajatel on juba pisut kergem ent sularahatöötlejatel kestab see pingeline aeg veel mõnda aega. Ütleme, et nad on väsinud, aga õnnelikud veel ei ole. Ainuüksi Tartus seisab praegu lugemise ootuses 26 tonni kroone.” Ta peab pausi ja lisab: ”Ma kummardan meie töötajate ees. See oli väga hea töö.”

***

Praegu arvan ma teadvat, mis on pingelangus, ent selle uus mõõdupuu pole veel saabunud. Veebruaris ehk. Ma loodan, et see meid käpuli ei löö. Eemalt, läbi hommikuse kerge lumetolmu, paistab päikesetõusupunast juba veidi teistmoodi, justkui pingevabamat valgust. Lõpu valgust.

2-eurosed

Foto: Andres Putting

STATISTIKA:

  • ETEL omistas G4S Eestile TUNNUSTATUD TURVALAHENDUSED 2010 esikoha riikliku eurole ülemineku rahavahetuse turvalahenduse eest
  • Kokku täideti 804 ATM-i sularahaga
  • 01.-15.01.2011 rahavahetusperioodil turvas G4S 179 Eesti Posti postkontorit
  • Kokku tegid valvedivisjoni töötajad turvalisuse tagamiseks Eesti Postis, pankades ja kaubandusettevõtetes üle 51 725 lisatöötunni.
  • 390 tonni EUR münte mille väärtus on 60 miljonit EUR. Sellele siis lisandub 600 miljoni eest EUR paberraha.
  • G4Si rahaveokitel tuli eurode kohale toimetamiseks läbida teekond, mis võrdub 6x ümbermaailmareisiga.
Kategooriad: Statistika   Euro   Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar