Pressiteade 18.12.2019

Pooled Eesti elanikud arvavad endiselt ekslikult, et vingugaas on õhust raskem

Turvaettevõtte G4S tellitud uuringu järgi arvavad pea pooled Eesti elanikud endiselt, et vingugaas on õhust raskem. Selle valearusaama tõttu on oht, et inimesed paigaldavad vinguanduri kodus valesse kohta ja ei järgi tootja juhiseid anduri õigeks paigaldamiseks.

Kuigi inimesed on teadlikud vingugaasi ohtlikkusest ja vingugaasianduri vajalikkusest, väidavad ligi pooled eestimaalased (47%), et vingugaas on õhust raskem. Valearusaam vingugaasi raskusest on enam levinud meeste ning vanema vanuserühma ja väiksemate linnade või maa-asulate elanike seas.

Sellisest arusaamast tingituna paigaldaks 17% vastanutest vinguanduri madalamale kui pool meetrit põrandast. Vinguandurite tootjad aga ütlevad, et kui andur paigaldatakse kütteseadmega ühte tuppa, siis peab see asuma lae lähedal või laes, uksest ja aknast kõrgemal. Seda näeb ette Euroopa Liidus vinguanduritele kehtiv standard.

„Vinguandur tuleb alati ja ainult paigaldada vastavalt konkreetse seadme tootja juhistele. Kasutusjuhendi puudumine pole tänapäeval enam probleem, lihtsa internetiotsinguga leiab iga seadme juhendi kiirelt üles. Mingitest teistest soovitustest lähtudes on oht, et andur pannakse valesse kohta, kus see ei avasta vingugaasi nii kiiresti kui võiks,“ selgitas G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun.

„Kui me eelmisel aastal Nublu suitsu- ja vinguanduriga turule tulime, saime kohe palju küsimusi inimestelt, sealhulgas tuleohutusega tegelevatelt ametnikelt, kuidas suudab andur laest nii suitsu kui vingugaasi tuvastada. Konsulteerisime igaks juhuks nii Tartu Ülikooli füüsikainstituudi, TalTechi küberneetika instituudi füüsika osakonna, Sisekaitseakadeemia kui ka Nublu suitsu- ja vinguanduri tootja esindajatega. Saime aru, et paljude Eesti elanike ja ka ametnike seas on juurdunud vale arusaam vingugaasi omadustest, mistõttu nad ei usu, et vinguandur suudab mürgise gaasi ruumi ülemistest osadest tuvastada,“ selgitas Õun.

Tavaliselt tekib vingugaas sellistes ruumides, kus on kuumi gaase eritavad kütte- või gaasiseadmed, näiteks ahi, kamin, puupliit, gaasiboiler, gaasikatel. Vingugaas seguneb sellises olukorras kuuma õhuga ja liigub lae alla. Ilma gaasi- või kütteseadmeteta ruumis on vingugaas toaõhuga ühtlaselt segunenud. Seetõttu ei oma vingugaasianduri seinale paigaldamine eeliseid lakke kinnitamise ees, kuid lähtuma peab ennekõike konkreetse seadme tootja juhistest.

„Viimase aasta jooksul on G4S töötajad väga paljudele inimestele selgitanud, mis on vingugaas, kuidas see levib ja mismoodi andurid seda avastavad. Aga endiselt saavad pea pooled meie uuringule vastanutest vingugaasi omadustest ja levimisest valesti aru. See on kindlasti mõttekoht tuleohutusega tegelevatele riigiasutustele ja ettevõtetele,“ ütles Õun.

G4S Eesti tellitud ja Initiative’i läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada inimeste teadlikkus vingugaasist, selle tekkepõhjustest ja mõjust.

Uuringus osales 1003 vastajat. Valim oli esinduslik Eesti 18+ aastase elanikkonna suhtes vanuse, soo, rahvuse ja piirkonna lõikes.

Loe vingugaasist ja vinguanduritest lähemalt SIIT.

Nublu on uuenduslik suitsu- ja vinguandur, mis teatab tuleohust turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab koduomaniku antud kontaktil ühendust ja saadab vajadusel abi kohe teele. G4S teeb ka koostööd vabatahtlike päästjatega, et tulekahjudele operatiivsemalt reageerida.

Nublu suitsu- ja vinguandurit kasutab kodu valvamiseks juba ligi 11 000 pere üle Eesti.