Mida teha, kui satud vargaga silmitsi?

Kui peaksid vargale kodus peale juhtuma, siis jookseb enamus neist minema. PPA pressiesindaja Kerly Virk ütles, et sellisel juhul on üks lihtne soovitus – jäta meelde varga võimalikult detailne isikukirjeldus, liikumissuund põgenemisel ja helista esimesel võimalusel 112, et patrull saaks kohese jälitustegevusega varga kinni pidada.

 

Selleks, et kodust ära minnes varguse ohvriks mitte langeda on esmatähtis panna uksed lukku ja aktiveerida paigaldatud valvesüsteem. Tihti veenduvadki vargad, et inimest sissemurdmise ajal kodus poleks, aga kui satute kodus olema, siis näiteks narkomaanist vargale peale sattudes võivad sündmused väga kergelt muutuda traagiliseks. 

“Kui varas on korteris, siis pole tark tegu sisse minna, vaid kutsuda kohe politsei,” sõnas Virk. Kallaletungija vastu on lubatud hädakaitse, samuti tegevused, mille eesmärk on ründe lõpetamine. Kinni saab varast pidada ainult siis, kui inimesel on kindel veendumus, et tal vargast jõud üle käib. Kui selles kindlust pole, tuleb jälgida, kuhu varas läheb või millist sõidukit kasutab. Samuti tuleks meelde jätta kurjategija tundemärgid. Samas on juhtunud, et korteriomanik hakkab enne politsei saabumist hoopis segipuistatud korterit koristama. “Enne politsei kohalejõudmist ei tohiks midagi puutuda, sest kuriteo avastamiseks on jäljed väga olulised,” sõnas Virk.

 

Kui vargale peale satute, siis võib varastatud asjade asemel ohtu sattuda ka teie tervis ja varga peletamisel on üheks abimeheks paanikanupp. See aitab juhul, kui näed aknast või eemalt, et keegi sinu uksega askeldab või kui saad koju tunginud varga eest teise tuppa põgeneda ja ukse sulgeda. Paanikanupu funktsiooni täidab valvesüsteemiga ühendatud distantspult, mis asub näiteks magamistoas või on hoopis kasutajal pidevalt võtmekimbus kaasas. 

„Paanikanupule vajutades saab turvafirma kiiresti olukorrale reageerida ja vargus ning võimalik inimese ründamine jääb ära,” ütles G4S-i kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.