G4S andis politseile üle 7173 korrarikkujat

Sarnaselt varasematele aastatele paistsid õigusrikkumiste suurema arvu poolest piirkonniti silma eelkõige Põhja (Tallinn, Harjumaa ja Rapla) ja Lõuna (Järva-, Tartu-, Valga-, Võru- ja Jõgevamaa) piirkonnad. Võrreldes 2009. aastaga kasvas politseile üle antavate korrarikkujate arv enim just Põhjas ja Lõunas. Põhja piirkonnas anti politseile üle 5427 õigusrikkujat, Lõunas – 858, Idas - 606 ning Lääne piirkonnas - 282 korda rikkunud isikut.

Kolm neljandikku õigusrikkujatest tabati varguselt kaubandusettevõtetest. “Viimastel aastatel on vargused kaubandusettevõtetest püsinud võrdlemisi samal tasemel, kuid järjest rohkem on neid juhtumeid, kus vargusega jäävad vahele pealtnäha viisakad inimesed,” ütles AS G4S Eesti kaubandusobjektide osakonna juhataja Meelis Keldrema. “Ilmselt peegeldab see pilt ühiskonnas toimuvat, mistõttu loodan väga, et majanduse elavnemisega kahaneb ka selliste piinlikke varguste osakaal,” lisas Keldrema.

 

2010. aasta rekordvarguseks võib pidada veebruari lõpus ühest Tallinna kauplusest 18 633 krooni eest erinevaid kosmeetikatooteid varastada püüdnud naisterahva ebaõnnestunud plaani. Üle Eesti tagastati kaubandusettevõtetele vargustelt tabatud õigusrikkujate käest äravõetud kaupa rohkem kui 1 400 000 krooni eest (89 476 €). "Hindamatu on aga selle vara väärtus, mille vastu jäi kuritegu sooritamata või seda takistati juba eos turvatöötajate poolt," lisas Meelis Keldrema.

2010. aasta jooksul registreeris G4Si juhtimiskeskus ligi 1 000 000 häiresignaali, kolmandikul juhtudel vajas olukorra lahendamine patrullekipaaži sekkumist. “Eelmisel aastal tegutsesid vargad märksa nahaalsemalt, mõneti lausa ülbelt,” ütles AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus. “Rünnati väiksemaid kauplusi ja ärisid, kus turvatöötaja puudumisel puutus müüja kurjategijaga füüsiliselt, üks-ühele kokku. Sularaha, juveelitooted, alkohol - kergesti realiseeritavad tooted - on kurjategijaid alati ligi tõmmanud. Ärid, kus turvameetmed pole piisavalt tõhusad, ei jää ka varastel märkamata,” lisas Kolumbus.

Sügisel G4Si tellimusel TNS Emori poolt läbi viidud küsitlusuuring näitas, et kolm neljandikku ettevõtjatest teadvustavadsissemurdmiste ja varguste riski. “Kahjuks, vaatamata ohtude tajumisele, panustatakse väiksemate äride turvalisusesse siiski liiga vähe, kõige efektiivsemaks ja soodsamaks vahendiks peetakse turvauksi ja –lukke, millest ilmselgelt ei piisa, kui jutt käib võimalikust ründest,” ütles valvedivisjoni direktor.

Eestis kasutavad G4Si valveteenuseid ligi 45 000 püsiklienti, kelle teenindamiseks on pidevalt töös 80 patrullekipaaži. Enamik suuremaid kaubanduskeskusi valvatakse G4S turvatöötajate poolt.