Sinu eest valvel!

Koduvalve lahendused

Videovalve ühe euroga

  • Kuupäev: 09.03.2011

„Hoovid korda” projekt jagab toetust turvakamerate paigaldamiseks

  • Taotluste esitamise lõpptähtaeg 14. märts 2011.
  • Toetust saavad taotleda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud korteriühistud.
  • Toetust antakse Tallinna linnas tegutsevatele korteriühistutele kuni 70% projekti maksumusest.
  • Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku.
  • Korteriühistutel on vaja esitada oma linnaosa valitsusele vormikohane avaldus koos nõutud lisadega ning vähemalt 3 hinnapakkumist teostatavatele töödele.

Korteriühistus videovalve rajamine maksab kortermaja elanikule alla ühe euro kuus. Kulu võib veelgi väiksemaks jääda, kuna turvakaamerate soetamiseks on esmakordselt võimalik toetust küsida ka Tallinna linna projektist „Hoovid korda”.

Henry Seemel on 60 korteriga ühistu esimees. Aastas ligikaudu kolmel kuni viiel korral toimusid autodest vargused või plekimõlkimised, kus süüdlane lahkus sündmuskohalt. Ei aidanud ka hoovi sissesõidu ette pandud raudvärav. Ka see sõideti maha ja ühistul tuli endal kanda värava remondikulud.

Seepeale hakkaski Seemel uurima videovalve võimalusi, et võtta kontrolli alla, mis korteriühistu territooriumil toimub. Eesmärk oli kaamerate vaateväljaga katta kogu maja ümbruse territoorium ehk maja teenindusmaa, selgitab Seemel. Kaameratega pidi saama tuvastada inimeste ja tehnika liikumist ning valvama ka maja territooriumil asuvat parklat, samuti jälgima sisse- ja väljasõitu. Esmalt otsustati Hiinas toodetud väikeste kuppelkaamerate kasuks, mis Seemeli ütlusel oma hinnaga väga ei koorma. Kaameratele oli lisatud ka infraled, et oleks võimalik salvestada pimedas.

Kuppelkaameratega oligi näha territootiumil toimuv liikumine. Kuid liikumise fikseerimisest üksi on vähe, leidis Seemel. Nägema peab ka territooriumile sisenenud auto numbrit, et probleemide korral oleks salvestuse materjal kasutatav tõendusmaterjalina. Selleks võeti sissesõitude juures lisaks kasutusele ka pika objektiiviga kaamerad, mis tagavad salvestusel auto numbri ja juhi näo nähtavuse.

ASi G4S Eesti turvatehnikadivisjoni müügijuhi Mart Veebeli sõnul on videovalvesüsteemides valida analoogkaamerate ja IP-kaamerate vahel. Nende kaameratüüpide üks peamisi erinevusi ongi pildi kvaliteedis ehk resolutsioonis. 2-3 meetri kauguselt teeb ka analoogkaamera oma tööd hästi ja pilt on piisavalt selge, et tuvastada isikuid. Kaugemalt filmtud pildi zoomimisel tekivad aga analoogkaamera pilti kastikesed. IP-kaamerate valik on lai – kaamerad algavad 1 megapikslist kuni 10 megapikslini. Tavapildis silmaga vaadates mingeid erinevusi ei erista, kuid pilti zoomides rohkemate megapikslitega kaamera pildis teravus ei kao. Veebeli väitel ongi analoogkaamerad 3-4 aasta pärast ilmselt ajalugu ja tulevikku vaadates tuleb rääkida pikselkaameratest. Kaamera valiku soovitab Veebel kindlaks teha katse-eksituse meetodil. Paberi pealt andmeid vaadates tema väitel valikut teha ei saa. Pakutavate kaamerate pilti tuleb ise vaadata ja otsustada oma vajaduste üle. Veebel soovitab kõigepealt ühistus kokkuleppele jõuda, milliseid alasid videokaamera pildi abil tahetakse jälgida ja seejärel pöörduda lahenduse saamiseks turvafirma poole, kes soovitab kuhu ja kui palju kaameraid tuleb eesmärgi saavutamiseks paigutada. Tänavu on Tallinna korteriühistutel võimalik kaamerate soetamiseks kuluv raha suures osas ka tagasi saada. Alates 3. jaanuarist võtab linn korteriühistutelt vastu taotlusi raha eraldamiseks projektist „Hoovid korda”. Esmakordselt on selles projektis võimalik raha taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks - 70% videosüsteemi soetamise kuludest saab katta linnalt saadava abiga.

Seemelil eelmise aasta sügisel ühistusse videovalvet rajades kuskilt toetusi taotleda ei olnud. Sellest hoolimata otsustati videovalve lahendus luua, kuna majaelanikud tundsid vajadust parandada turvalisust. Vaja läks selleks kokku 7 kaamerat. Kuna ühistul endal koheseks investeerimiseks vahendeid ei olnud, siis leiti lahendus seadmete rentimises. Nii kujunes iga korteri kuluks vaid 0,5 eurot kuus.

Majaelanikud on rahul. Pärast videovalve paigaldamist ja vastavate hoiatavate siltide paigutamist igale majanurgale, ei ole olnud ühtegi vandaalitsemise juhtu. „Eriti õnnelikud on need, kes käivad välismaal. Sinu kallis sõiduk on jäänud maja ette seisma ja sa võid iga kell interneti kaudu end ühistu videovalvesüsteemi sisse logida ja veenduda, et autoga on kõik korras,” räägib Seemel. Reaalajas videovalve pilti saavad jälgida kõik majaelanikud. Selleks on neile antud paroolid, millega üle veebi kaamerate pilti jälgida. Näiteks saab ema jälgida hoovis mängivaid lapsi, kui nende mängupaik ei jää otse akende alla.

Ühistu juhatusel on võimalik vaadata ka salvestisi. Selle abil saab lisaks vandaalitsemistele näiteks kindlaks teha, kui kvaliteetselt osutatakse ühistule teenuseid – kas prügi veetakse õigel ajal, kas majahoidja pühib lund kõigist kokkulepitud kohtadest jne.

Kaamera

Miks kasutada korteriühistus videovalvet?

  • Võimaldab jälgida tõkkepuid, sissepääse, mänguväljakuid, pargituid autosid jne
  • Videokaamera pilt on võimalik tuua iga korteri arvutisse
  • Oluliselt säästlikum kui valvuri palkamine
  • Videovalve hoiatussiltide kasutamisel on ennetav mõju vandaalitsemisele
  • Vandaalitsemise ja sissemurdmise korral on videopildi abil süüdlased lihtsalt tuvastatavad
Analoog videosüsteemi ja IP videosüsteem võrdlus

Analoog

  • Analoogkaamerad
  • Digisalvesti
  • madal resolutsioon 0-3 Mpix
  • Soodsaim hind
IP videosüsteem
  • IP kaamerad
  • IP salvesti
  • Kõrgresolutsioon kuni 5 Mpix
  • Ühilduvus teiste süsteemidega (valve, läbipääs jne)
  • Analüütika kasutamise võimalus (näiteks numbrite tuvastus ja võrdlemine andmebaasis olevatega ning selle alusel tõkkepuu avamine lubatud numbriga sõidukitele)
  • Piiramatu kasutajate arv
  • Kaamerate ühendamise võimalus üle interneti
Lugu ilmus ajakirja Elamu veebruari numbris.
Kategooriad: Videolahendused   Koduvalve lahendused   Videovalve  

Kommentaarid

Lisa kommentaar