Sinu eest valvel!

Videovalve

Videokaamerate kasutamisest

  • Kuupäev: 03.10.2014
    Autor: Veikko Raasuke

valvesüsteem

Neljapäevane Postimees tõstatas ajakohase teema, mis ilmselt ei jätnud ükskõikseks kedagi, kes vähegi puutub kokku videokaamerate ja videovalvega. Tõsi, videokaamerate arenguga, millega kaasneb ka nende järjest laiem kasutus, peab kaasas käima ka tarbija harimine. Postimehe tähelepanek näitab selgelt, et videokaamerate kasutamist puudutavad aabitsatõed vajavad meeldetuletamist.

AS G4S Eesti tehnoloogia arendusjuht Veikko Raasuke selgitab, miks ei tasu loota vaid IP-kaamerate paroolide peale ning millised videoinfo liigutamise kanalid tagavad suurema turvalisuse.

Parool ei taga videoinfo puutumatust
„Piltlikult öeldes, kui on saladusi või väärtusi, mida teistega jagada ei soovi, pole mõtet hoida neid läbikäiguhoovis," ütleb Raasuke. Tehnoloogia arendusjuhi sõnul nö avalikku võrku ühendatud kaamerate puhul jääb alati risk, et neid võib lisaks omanikule jälgida ka teisi isikuid, kes piisava tahtmise juures pääsevad ligi ka parooliga kaitstud kaamerate pildile. Kuidas see võimalik on? Raasuke selgitab, et konflikt on sisse kodeeritud kaamerate tootjate poolt ning sellel on oma selgitus. Lihtne ja kasutajasõbralik lahendus ei saa olla liialt kõrge turvalisusastmega – vastasel juhul ei saa see olla nii hõlpsasti kasutatav toode, mis rahuldaks tarbija ootusi. „Kõik kaamerad antakse kasutajale vaikimisi standartse parooliga, mida tuleb koheselt endal välja vahetada," räägib Raasuke. Paraku, nagu selgub ka Postimehe loost, paljud jätavad selle kohustuslikuliigutuse tegemata.

Info liigutamise võrku vali teabe tundlikkuse järgi
Raasukese sõnul kehtib kaamerate puhul reegel, et info turvatakse hoopis teisel, võrgu tasemel. „Tootja eeldab, et sensitiivse info puhul valib tarbija turvalise võrgu. Kuidas videopilti edastada ning kus seda hoida on kasutaja otsustada: kui tegu ei ole just isiklikku või sensitiivse infoga ei pea ka selle turvamine olema liialt keerukas. Raasuke toob näiteid, kus videoandmed on teadlikult võrku avalikult üles pandud, kus neile pääsevad ligi kõik soovijad. Korteriühistud, väiksemad kogukonnad kasutavad avalikku võrku ning ei pane kaameraid parooli alla, sest nende jaoks toimib videovalve naabrivalve käepikendusena.

Infot, mida teistega jagada ei soovita ning mille „lekkimine" on rangelt välistatud, tuleb hoida privaatvõrgus. G4S on oma videovalveklientide jaoks loonud üle Eesti toimiva võrgu, milles sisalduvad andmed on kindlalt kaitstud. Sellist lahendust kasutavad paljud meie kliendid, kes „liigutavad" suurt andmemahtu. Tõsi, väiksema videomahu puhul ei tarvitse see lahendus otstarbekas olla. Sellistel puhkudel aitab andmeid kaitsta VPN-ühendus (Virtual Private Network), mis võimaldab turvalist ja krüpteeritut info liigutamist. Videovalve võimalust kaaluvatele klientidele/tarbijatel soovitab Raasuke esmalt mõelda enda jaoks läbi, mis eesmärgiga infot kogutakse ning kes peaksid saama sellest osa. „Kui need küsimused on saanud vastuse, võib uurida kaamerate kohta lähemalt, hea meelega anname nõu."

Kategooriad: Videovalve  

Kommentaarid

Lisa kommentaar