Videolahendused

Estonia kaevandus - unikaalne tuleohutussüsteem

  • Kuupäev: 26.01.2012
    Autor: Julia Garanža


Nutisüsteem kaitseb maa-alust linna tulekahjude eest

Võimalust minna maa alla, loe: näha oma silmaga Estonia kaevandust, millele G4S turvatehnikadivisjon Lääne piirkonna juhataja, aasta tegija nominendi Paavo Tärki eestvedamisel ehitas allmaa tuleohutussüsteemi, ootas loo autor pool aastat. Selle aja jooksul vahetasime Paavoga mitmeid meile ning telefonikõnesid. Paavo tegi kõik, et summutada „kärsitu ajakirjaniku“ soovi näha oma silmaga G4Si aasta suurima installiprojekti töid. „Tead, teeme kõigepealt valmis, siis tule vaatama,“ jäi Paavo endale kindlaks. Kuni lõpuks, veidi enne jõule saabus „sula“ - aastaprojekti tööd jõudsid häälestamise staadiumisse ning koos sellega tuli ka võimalus tutvuda maa-aluse linnaga.

Maa-alune Tallinn

Estonia kaevanduse peainseneri Igor Agutini kabineti seina kaunistab suur mäetööde plaan, mis kogenematule silmale näib üüratu mesilastaru läbilõikena. Tuhanded „kastikesed“ ehk kamberplokid jaotuvad loogilisse ja nummerdatud süsteemi, moodustades 142 ruutkilomeetrilise pindalaga linna, mis oma suuruselt on võrreldav Tallinnaga. Paneelistrekkideks jagatud kaevandust eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks.

Sarnasust linnaga lisavad ka kaevanduse transpordivahendid – paljude jaoks tuleb ehk üllatusena, et Estonia kaevanduses sõidetakse autodega, kuid olgu siinkohal öeldud, et kindlasti mitte kiiremini, kui 40 km/tunnis. Peensustesse laskumata näeb „linna“ elu lihtsustatud skeem välja järgmine: läbindustöödega tekitatakse juurdepääs kaevandatavatele aladele, selleks kasutatakse puurimist ja lõhkamist. Järgnevate koristustööde käigus valmistatakse ette „pind“ ohutuks mäemassi lõhkamiseks ning selle peenemaks töötlemiseks ja transportimiseks mahalaadimispunkrisse, kust see suundub rikastusvabrikusse. Teel vabrikusse läbib mäemass kümneid kilomeetreid, vahetades tee peal mitmeid erinevaid konveiereid.

Unikaalne tuleohutussüsteem

„40aastane kogemus on näidanud, et kaevandustes on suurimaks tuleohu allikaks konveier, mis kilomeetrite viisi toimetab omapead - ilma, et inimese valvas silm saaks jälgida tema töökulgu,“ selgitab kaevanduse peainsener Igor Agutin, kes müüs oma hinge põlevkivile pea 20 aastat tagasi, tulles kaevandusse otse ülikoolipingist. Viimane suurem tulekahju toimus Estonia kaevanduses 2008. aasta oktoobris, põlevkivi tootmine seiskus mitmeks päevaks, tulekahju kustutamine ja tagajärgede likvideerimine kestis mitu nädalat. Ka toona sai tulekahju alguse konveierilindi süttimisest. Õnneks, inimesed kannatada ei saanud.

„Maa-aluse tulekahju kustutamine on alati keeruline ja kulukas, mistõttu mõistlikum on tuleohtu ennetada. Selleks oli vaja luua tuleohutussüsteem, mis jälgiks maa all toimuvat ning edastaks infotonline-režiimis, kirjeldab peainsener lähteülesannet. Agutini sõnul alustati projekteerimistööd sisuliselt nullist – teiste riikide kogemusi „maha viksida“ ei saanud, kuna igal kaevandusel on omad iseärasused. Süsteemi väljaehitamine jaotati kaheks etapiks: esimesena valmis läänetiib, mille ehitamise eest vastutas AS Triger, ida telje tööde hanke võitis G4S.

Unikaalne süsteem võimaldab jälgida ja salvestada nii kaevanduse eri osade kui ka erinevate seadmete temperatuuri. Samuti vingugaasi sisaldust õhus, tuletõrjevee torustiku rõhku ning tuulutuse õhujoa kiirust ja suunda. Kogu info kuvatakse spetsiaalse programmi abil nii kaevanduse skeemil kui vahetuse juhataja ja mäepääste valvekorrapidaja ruumides paiknevates arvutites, mistõttu on pidevalt olemas ülevaade kaevanduses toimuvast.

Fiiberoptiline termotundlik kaabel mõõdab õhutemperatuuri konveierikäikudes 20 meetriste lõikudena, häiresignaal aktiveerub, kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi. ENNE süsteemi loomist jälgiti kõiki neid parameetreid n-ö inimjõul. Tõsi, 90ndate paiku võttis kaevandus kasutusele üsna algelised vingugaasi mõõtjad, kuid need suutsid kontrollida vaid osa trekist. Uus süsteem suhtleb kasutajaga nii eesti kui vene keeles: et kriitilises olukorras ükski nüanss „tõlkes kaduma ei läheks“.

Just see tõik, et süsteemi pidi ehitama „kakskeelsena“ oli Paavo Tärgi sõnul selle häälestamise kõrval üks keerukamaid momente: „See on umbes sama, et ehitada veel üks samasugune programm.“ Et uue süsteemi kasutegurid oleksid lõpuni selged, kujutage omale ette ülinutikat suitsuandurit, mis lisaks vingugaasi märkamisele ütleb omanikule ka seda, mis suunas ja kui kiirelt liigub õhk ta toas ning mis seisukorras on tulekustuti – juhuks, kui kogu ennetava teavituse juures peaks tuleoht siiski tekkima. Kõige tipuks talletab ta kõik mõõdetud parameetrid, et soovi korral oleks võimalik neid rahulikult analüüsida.

Võhiku kokkuvõte

Päeval, mil maapõue väravad mu ees avanesid, sisenesin täiesti uude maailma ning sain korraga nii palju infot, et tagasiteel Tallinnasse pea täiega huugas. Ei pea vist märkimagi, et selle päeva muljed ja uued teadmised olid väga rikastav kogemus. Ka G4Si jaoks oli see põnev projekt murdelise tähtsusega: Paavo meeskonna ehitatud maa-aluse linna tuleohutussüsteem on rikastav ja edasiviiv kogemus, mis rajab ettevõttele teed täiesti uude tegevusvaldkonda.

Testimistööde lõppedes värvub roheliseks ka skeemi parem pool. Tuleohu korral muutub ohustatud lõik punaseks.

Töö maa all

Installitööde „sügavus“: 60-70 meetrit

Süsteemi väljaehitamiseks paigaldatakse:

28 automaatikakilpi,

13 km arvutivõrgukaablit,

16 km elektrikaableid,

18 km fiiberoptilist sidekaablit ja

15 km fiiberoptilist termotundlikku kaablit.

Paigaldustöödega olid erinevatel töölõikudel hõivatud 8 tehnikut, 1 projekteerija ning 2 tehnikut-programmeerijat.

Investeeringu kogumaksumus on 4,3 miljonit krooni.

Kaevanduse orienteerumisreeglid

Tuul liigub alati keskusest perifeeria suunas, vesi liigub vastupidises suunas.
Orienteerumist hõlbustab ka 24/7 töötav konveier, liigu sellega ühes suunas.

Kategooriad: Huvitav   Videolahendused   Meie töötajad   Meie kliendid   Tuleohutus  

Kommentaarid

Lisa kommentaar