Videolahendused

Videovalve linnaruumis

  • Kuupäev: 16.01.2012
    Autor: Politsei ja G4S

Videovalve linnaruumis

Järjest rohkem tegeletakse tänapäeval küsimusega, kuidas tõsta linnaplaneerimisega linnaruumi ohutust. Üheks võimaluseks ohutuse tagamisel nähakse videokaameraid, mis ümbritsevat jälgivad. Milleks neid kasutatakse ja miks neid üldse tarvis on?

Videovalve peamiseks eesmärgiks on abistada korravalvureid, et hoida valvataval alal korda ning ennetada võimalikke väärtegusid. Üldjuhul on linnaruum ebaühtlaselt planeeritud ning osad paigad on rohkem hirmuäratavamad kui teised - tunnelid, tupiktänavad, nurgatagused, parkimismajad, pargid. Üldiselt paigaldatakse väiksema asustusega kohtadesse liikumatute kaamerate baasil ülesehitatud süsteem, kuhu on lisatud rohkem tarkvaralist tarkust, mis vajaliku sündmuse tekkimisel sellest näiteks turvafirma operaatorit või politsei juhtimiskeskust teavitab. Selliseks tähelepanu nõudvaks tegevuseks võib olla pildis liikumine, teatud suunas liikumine, gruppi kogunemine, inimeste arvu suurenemine kaamera vaateväljas, jne. Samuti on mõned omavalitsused kasutusele võtnud numbrituvastussüsteeme, mis on võimelised automaatseid kaamera vaateväljast läbisõitvaid sõidukeid registreerima ja siis tekkinud sündmuste baasil näiteks politseid sellest teavitama. Selliste süsteemide eeliseks on madalad opereerimiskulud, kuid valvatava kogukonna turvalisus on siiski tagatud.

Väärtegusid on kerge toime panna ka tiheda inimliiklusega kohtades nagu kesklinnad või vaatamisväärsused. Pöördkaameratega videosüsteem on väga efektiivne vahend suurendamaks ühe inimese poolt valvatavat ala. Nii paigaldataksegi kaamerad kohtadesse, mis on ära määratletud kui kõrgendatud valvet vajavad tsoonid. Kaameratest tulevad pildid koondatakse juhtimiskeskusesse, kus toimub videopildi jälgimine ning rikkumiste leidmine ja nendele reageerimine. Sellised süsteemid on Eestis kasutusel näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Valgas ja mujalgi.

Kui mõned aastad tagasi oli valvekaamerate süsteem pigem haruldus, siis tänapäeval järjest rohkemad omavalitsused ja ka kogukonnad paigaldavad oma territoorium turvalisuse tagamiseks videovalve. Lisaks jälgimisele annab see hea võimaluse ka kuritegude uurimisel ja süüdlaste kätte saamisel.

Priit Orasson
G4S Eesti projektiosakonna juhataja







Valvekaameraid tuleb kindlasti hooldada

Politsei jaoks jaguneb valvekaamerate temaatika laias laastus kaheks. Tallinna linnas on kokku 35 nii-öelda linnakaamerat, mille pilt jookseb Põhja prefektuuri juhtimiskeskusesse ning mida jälgitakse 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Keskmiselt reageerib politsei Tallinna linnakaamerate vaateväljas toimuvatele sündmustele igas kuus 200 korral. Need on siis juhtumid, kus sündmuskohalt ei tule hädaabi kõnet, vaid kaameraoperaator ise annab toimuva kohta info patrullidele edasi. Õigusrikkujaid toimetatakse kaamerapildist tuleneva info alusel jaoskondadesse keskmiselt 50 korral kuus ning erinevate menetluste raames tehakse salvestuste väljavõtteid samuti keskmiselt poolesajal korral.

Teine kaamerate liik on inimeste enda poolt paigaldatud kaamerad asutustes, parklates, kauplustest, eramute või ühistute juures. Selliste kaamerate koguarvu on keeruline hinnata, kuid tähelepanelik linnas liikleja märkab, et vähemalt kesklinnas on ta suure osa ajast üht või teist liiki kaamera vaateväljas.

Mõlemat kaameraliiki ühendab nende preventiivne mõju õigusrikkumistele. Kahjuks on kurjategijaid, kes kas teadlikult või teadmatult ka kaamerate vaateväljas kuritegusid toime panevad. Samas on kindlasti ka neid, kellele kaamera distsiplineerivalt mõjub ning seetõttu jääb mõni asi varastamata. Teine politseitöös ülioluline aspekt on kaameratega kogutud informatsioon ja tõendusmaterjal, mida kriminaalpolitseinikud saavad kuritegude avastamisel ja kohtus tõendamisel kasutada. Olgu selleks infoks siis näiteks kurjategija tegevus, välimus, liikumise suund või riietus.

Viimase puhul on aga määrava tähtsusega see, et kaamerad tegelikult töötaksid, oleksid õigesti suunatud ning ka salvestaksid. Kaamerate pildikvaliteet varieerub seinast seina ning siin peab iga ostja ise otsustama, millise seadme endale soetab. Politsei praktika näitab, et kuritegude lahendamisel on eelkõige kasu kvaliteetsest kaamerapildist, kuid positiivsed tulemusi on andnud ka kehvema pildikvaliteediga odavamad aparaat. Tihti on määravaks see, kui puhas ja hästi hooldatud on kaamerasilm ning kas see on suunatud nii, et möödujad pilti jäävad. Seega peab iga kaamerat pidevalt hooldama ning regulaarselt nende töötamist kontrollima. Vastasel korral on halvima juhtumisel pettumus suur.

Toomas JervsonToomas Jervson
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht

 


Kategooriad: Huvitav   Videolahendused   Videovalve   Julged hoolida?  

Kommentaarid

Lisa kommentaar