Sinu eest valvel!

Detsember 2012

Maakodu turvaliseks

  • Kuupäev: 03.12.2012
    Autor: Priit Valk
Käes on aeg, mil maakodud talvituma jäetakse. Kahjuks saavad üksinduses olevatest kodudest sageli varaste huviobjektid. Milliseid nõuandeid soovitamesuvekodu kaitsmiseks järgida? 


Enne suure talve saabumist teevad paljud maakodu omanikud ettevalmistusi, et jätta suvekodu talvituma. Hoov saab puulehtedest riisutud ning et külm ligi ei tikuks, saavad maja vundamendi tuulutusavad hoolega kinni topitud. Paljudel juhtudel lastakse torustikust vesigi välja ja ka kastmiseks räästa all vihmavett kogunud anumad pööratakse teistpidi – ikka selleks, et vältida nende lõhkikülmumist, sest järgmisel kevadel läheb neid ju jälle tarvis.

Suvekodu talvitumiseks ette valmistades ei tohiks kindlasti unustada turvalisusele mõtlemist. Pimeda aja saabudes on varastel lihtne tegutseda. Julgust lisab ka teadmine, et suure tõenäosusega ei ole maakodu omanikud nädalate, võib-olla isegi kuude jooksul oma valdusi külastamas. Tõsi ta on, et maapiirkondades on järjest vähem püsielanikke, kes kurikaelte tegusid märgata võiksid, ning väikeasulate konstaablipunktid on mehitatud järjest vähemates kohtades, mis omakorda vähendab juhusliku vahelejäämise ohtu.

Maakodudes ja nende ümbruses toime pandud vargused jagunevad reeglina tüübilt kaheks.

  1. Hoovidest, lukustamata kuuridest ja garaažidest vanametalli, tööriistade ja muu lihtsasti kättesaadava müügikõlbuliku kraami vargused.
  2. Ettekavatsetud ja korralikult planeeritud vargused, kus saagiks langevad ka suuremõõtmeline majapidamistehnika (külmikud, pliidid, pesumasinad), sanitaartehnika (kraanikausid, kraanid), erinevad aiatööseadmed (trimmerid, mootorsaed, murutraktorid jne). On ette tulnud ka juhuseid, kus varguse käigus ühendatakse lahti küttesüsteemi osaks olev soojuspumba agregaat või puurkaevu veepump. Või siis varastatakse ära kõik hoone siseuksed. Enamasti on tegemist renoveeritud suvekodudega ja nende varguste kahjud on reeglina väga suured.

Mõlema vargusetüübi ühine joon on aga see, et vargal on tegutsemiseks palju aega. Varguse toimepanemisel ei kiirustata ja varastatud esemete äraviimiseks kasutatakse suuremaid transpordivahendeid. Pätte julgustab kindlasti ka teadmine, et tavaliselt avastatakse vargus nädalaid hiljem. Varaste jäetud jäljed, mis on sageli ainsaks võimaluseks kuritegu avastada, kaovad aga juba mõne päeva möödudes. Olukord tundub üsna trööstitu, kas pole?

Mida teha, et maakodu varguse eest kaitsta? Kuigi ei politseil ega turvafirmadel pole ühest soovitust, mis garanteeriks, et pätid kellegi elamusse ei tungiks, on rida abinõusid, mis aitavad sissetungimist ennetada või leevendavad tagajärgi.

  • Ära jäta asju nähtavale. Ka esmapilgul tühisena tunduv metallanum võib olla piisav, et varga huvi äratada. Ja kui majapidamine juba silma jäänud, siis vaevalt selle metallanumaga piirdutakse.
  • Ära jäta vargale tööriistu hoovi. Räästa all seisev redel on hea abivahend teise korruse aknani küündimiseks. Kuuris olev kang, labidas või kirves on täpselt see, mida vaja, et uks lahti kangutada. Tihti pole vargal abivahendeid kaasa vaja võtta, sest need on igal „objektil“ teda ootamas.
  • Suhtu võõrastesse umbusuga. Kui võõras tuleb pakkuma, et võib abistada vanametallist romude äraviimisega, on tõenäosus suur, et eesmärk oli silm peale panna, mida väärtuslikku pererahval leidub. Ja kui kedagi kodus poleks olnud, siis vaevalt võõras tühjade kätega edasi liikunud oleks.
  • Pimeduse varjus on vargal hea tegutseda – tõhusaks varguste ennetamise abivahendiks on liikumisandurile reageerivad valgustid.
  • Kõik väärtuslik tuleks talvituma jäetud suvekodust kaasa võtta. Muruniidukid, trimmerid, mullafreesid ja muu hinnalisem saak teeb varga rõõmsaks, kuid maakodu omanikul on neist kahju loobuda. Kui võimalik, otsi neile talveks linnakodus turvaline hoiukoht.
  • Lepi naabritega kokku, et tunnete huvi üksteise majapidamises toimuva vastu. Kui ikka võõras kaubik naabrimehe maja ees on, tuleks uurima minna, mis seal teoksil.
  • Koordineeritud kogukondlik tegevus näiteks Naabrivalve piirkonna näol. Kui naabrid üksteist tunnevad, üksteise kontakte omavad ja elamistel silma peal hoiavad, aitab see kaasa turvalisema elukeskkonna kujunemisele.
  • Videovalvelahenduse loomine terve kogukonna tarbeks. Näiteks paar aastat tagasi „Aasta küla“ tiitli pälvinud Kiideva küla Läänemaal investeeris auhinnaraha küla sissesõitu valvavasse videovalvesüsteemi, mille G4S neile paigaldas. Kogukondlikult on investeeringuid lihtsam teha. Valvesüsteemid on aga kõige efektiivsem viis varguste ennetamiseks.
  • Maakodule valvesüsteem. Tihti jäetakse maakodule valvesüsteem paigaldamata, sest arvatakse, et turvafirma jõuab kohale liiga hilja. Eelkirjeldatud näidete puhul võttis keskmine vargus üldiselt aga aega mitu tundi, vahel ka päevi. Seega on maakodu puhul ka 30 km kauguselt sõitev abi piisavalt operatiivne, et varga plaan nurjata.
  • Kasvav trend on videovalvesüsteemide paigaldamine maakodu ümber. Nii saab kaitstud vara nii hoonetes kui ka nende ümbruses, sest varas kaamera vaatevälja naljalt minna ei riski. Maakodu videovalve on kohati ka üsna lõbus, sest hea on omada maakodus toimuvast ülevaadet ka siis, kui ise kohal pole. Kui kõrge siis ikkagi on maakodu lumehang südatalvel? Kas parajasti sajab vihma või paistab päike? Kindlasti jääb ka mõni õunapuude all einestav metskits kaamerasilma ette.

Alustuseks soovitame kodu turvalisuse kalkulaatoriga oma maakodu turvatase ära hinnata. Kodu turvalisuse kalkulaatori leiad siit.

Kui otsustad maakodus kasutada valveteenust, siis haara kinni heast pakkumisest, mis kehtib Sulle kui G4Si parimale kliendile kuni jõuludeni. Tutvu pakkumisega siin.

Kui aga vajad head spetsialisti nõuannet, siis anna meile sellest teada ja nõustame Sind meeleldi. Oma maakodule kõige lähema G4Si esinduse leiad siit.



Priit Valk
Turvatehnikadivisjoni direktor


Kategooriad: Sügis 2012  

Kommentaarid

Lisa kommentaar