Sinu eest valvel!

Oktoober 2013

Parkimine kortermajade hoovis – peavalu korteriühistutele

  • Kuupäev: 21.10.2013
    Autor: Kristjan Mikk
Hoovide korrastamisse panustavad paljud tegusad korteriühistud. Leidub ka neid, kes kõigile sobivat lahendust alles otsivad.

Ilmselt on suurte kortermajade elanikele tuttav parkimiskohtade probleem. Lisaks hooletult ja risti-rästi pargitud autodele, mis neelavad parkimisruumi, on hulk muid häirivaid momente, mida aitaks vältida üheselt mõistetav parkimiskorraldus. Nõukogudeaegse pärandina on näiteks paljud Mustamäe hoovid kitsad ning kunagi planeeritud parkimiskohtade arv ei vasta tänapäeva vajadustele. Kui väikeste majade elanikud tavaliselt tunnevad üksteist ning hoiavad heanaaberlikke suhteid ka parkimisküsimustes, siis suurtes majades on olukorra kontrolli all hoidmine raskem, kuid sugugi mitte võimatu.

Paljud korteriühistud märgistavad oma hoovide parkimisalasid, lootes, et see aitab lahendada parkimisprobleeme. Praktika näitab, et pahatihti ainult joonte tõmbamisest ja märgistuse paigaldamisest ei piisa, sest alati leidub sõidukijuhte, kes kehtestatud parkimiskorda ei austa.

Parkimisabi korteriühistutele ja kinnistuomanikele

ASi Ühisteenused spetsialistid pakuvad kvaliteetset parkimiskorraldusteenust korteriühistutele ja kinnistuomanikele. Koostöö kliendiga algab kinnistule sobiva parkimis- ja liikluskorralduslahenduse väljatöötamisest, millele järgneb märgistuse paigaldus, et parkimiskord oleks arusaadav kõigile sõidukijuhtidele.

Ühisteenuste praktika näitab, et pärast uue parkimiskorra loomist kulub liiklejatel sellega harjumiseks vähemalt nädal. Sel perioodil juhivad parkimiskorraldajad inimeste tähelepanu muutunud parkimisolukorrale ning piirduvad vajadusel hoiatustega. Edaspidi toimitakse vastavalt kokkuleppele parklaomanikuga: täiendavaid sanktsioone võib, aga ei pea määrama.

Klientidel on võimalik valida, kas parkimisel hakatakse kasutama seni enim levinud füüsilisel kujul olevaid lamineeritud parkimislubasid või siis väga mugavaid elektroonilisi. Viimased annavad parkla valdajale rohkem vabadust ja iseseisvust: sõidukitele ei ole vaja väljastada füüsilist luba, kuna parkla valdaja saab vajalikele sõidukitele ise parkimisloa väljastada, mida Ühisteenuste parkimisteenindaja oma terminalis kohe ka näeb. Parkla valdaja peab selleks sisenema vaid www.parkimine.ee keskkonda.

Soovitused

Martin Tubalkain toob välja mõned aspektid, mida korteriühistul tuleks enne suletud parkla rajamist tähele panna.

  • Kui tegemist on KÜ enda maaga, on väga lihtne – tuleb lihtsalt asuda tegutsema.
  • Kui parklaalune maa kuulub linnale, tuleb KÜ-l kõigepealt saada linnalt kooskõlastus maa-ala parkimisalana kasutamiseks (see on kas notariaalne leping või LOV kirjalik kokkulepe). Kui see on olemas, saab KÜ juba ASi Ühisteenused poole pöörduda ning teenuse üle arutada ja nõu küsida, mis tingimused oleks kõige mõistlikum parkimisalal kehtestada. Vajadusel tuleme appi juba ka märgistuse paigaldamise ja muutmisega – teeme valmis vajalikud skeemid, kooskõlastame need vajalikes instantsides, võtame liikluskorraldusettevõtetest hinnapakkumised märkide paigalduseks, tellime märgid jne.

Kristjan Mikk

teenuste arendusjuht

Kategooriad: Oktoober 2013  

Kommentaarid

Lisa kommentaar