Sinu eest valvel!

Aprill 2013

Aleksei Otto – 25 aastat kogemust turvavaldkonnas

  • Kuupäev: 18.05.2021
    Autor: Ann Marii Närska

G4Sis töötab mitmeid tublisid naisi ja mehi, kes alustasid juba siis, kui ettevõte kandis hoopis teist nime ja ajad olid hoopis teistsugused. Üks neist - Aleksei Otto on mees, kel töökogemust turvavaldkonnas 25 aasta jagu. Ta jagas lahkesti mälestusi oma pikaajalisest karjäärist G4Sis ning sellest, mis on turvavaldkonnas selle aja jooksul muutunud.
 

Kohtume Alekseiga intervjuu tarvis, nagu praegusele ajale omane, veebikeskkonnas. Mõte temast natuke rohkem teada saada tulenes kolleegide kiitvast jutust. Tegu olevat ühe imetlusväärse vanema härraga, kel turvavaldkonnas pikk tööstaaž ning kes suudab kõikide tehniliste lahendustega alati kaasas käia ja teenuseid suurepäraselt ka klientidele müüa.

Aleksei ootab mind juba Google Meetis, kui mina piinlikult paar minutit hilinen. Ka tema töötab kodukontoris. Täpsemalt maakodus, nagu hiljem selgub.

Pidime intervjuuks leppima aega kokku mitu korda, sest ühe terve nädala oli Aleksei hõivatud kampaaniaga. Ta seletab lähemalt, et see oli G4S 30. sünnipäeva kampaania. Huvi oli väga suur – päevad möödusid kiirelt klientide päringutele vastates, neile helistades ja lepinguid sõlmides.

Uurinud lähemalt, millega Aleksei G4Sis tegeleb, saan vastuseks, et ta on hetkel müügijuht ning staaži on tal meie ettevõttes ligikaudu 25 aastat. „Müügiga olen tegelenud juba alates Valvekoondise aegadest,“ ütleb Aleksei.


Töötanud kõikide G4Si eelkäijate brändide all
Aleksei on nimelt töötanud kõikide G4Si kaubamärkide all. Ta mäletab väga täpselt, kuidas tema teekond algas Valvekoondisest, millest sai EVK Grupp. „Seejärel tuli ESS Grupp, misjärel sai tööd teha Akropoli ja Falcki firmamärgi all. Enne G4Si oli veel Group 4 Securicor ning nüüd teada-tuntud G4S.“ Aleksei märgib ka ära, et G4S ei ole sugugi viimane kaubamärk, sest teadupärast vahetus meil omanik ning tulevikus võime kanda hoopis Allied Universali nime.

Enne turvaturukarjääri töötas Aleksei hoopis pangas, tehes seal turvajuhi abina spetsialisti tööd. „Seal toimus aga koondamine, pärast mida soovitas üks tuttav mulle töökohta Valvekoondise müügiosakonnas,“ räägib Aleksei. Tema mäletamist mööda asus töökoht aadressil Tartu maantee 54. Praegu asub sel aadressil aga uus korterelamu.

Aleksei meenutab, et kui ta alguses müügiosakonnas tööd alustas, oli kõik hoopis teistmoodi. „Müügiosakond koosnes ainult kahest inimesest. Kliendid seisid koridoris järjekorras ja sisse tulles küsis neilt abistav personal, kas teenust soovitakse firmale või eraisikule. Vastavalt soovile suunati nad ühes või teises suunas,“ räägib Aleksei. „Klient pidi objekti võimalikult täpselt kirjeldama, hinna puhul saigi määravaks objekti suurus ja see, mitu tundi ööpäevas valvet sooviti. Pärast seda tuli kliendile kohe vormistada ka leping ja sellele allkirjad alla panna. Hiljem läksid tehnikud objektile ja paigaldasid seadmed.“

Ta naeratab ja ütleb, et see kõik on nüüdseks muidugi kauge ajalugu. Praegu on Aleksei sõnul kõik teisiti – tema ümber on suur meeskond, kes tegeleb müügiga, ja inimesed ei käi kontoris kohapeal järjekorras seismas, rääkimata seadmetest, mida klientidele pakutakse ja mis on hoopis võimsamad.


Tulevikku on keeruline ennustada
Räägime ka veidi tulevikuteemadel ning Aleksei usub, et tehnika areng on edaspidi üsna kiire. Algselt edastati häireinfo telefoniliini kaudu, siis tulid paralleelselt saatjad. Vahepeal on olnud väga palju eri tüüpi saatjaid ja nüüd on hoopis uus süsteem. Nimelt käib kogu infoedastus GSM-modemi ja SIM-kaadi võrgu kaudu. Ta usub, et kui infoedastamiseks leitakse veel mõni parem lahendus, siis läheb see käiku ka turvavaldkonnas.

Kliendisuhtluse ja lepingute suhtes on Aleksei aga üsna veendunud, et mingit suurt muutust oodata ei ole. „Meie pakume teenust, klient valib ja ostab. Siin midagi uut ilmselt välja ei nuputa,“ sõnab ta.
 

Facebooki ei ole, aga tehnika arenguga on kursis
Uurin Alekseilt, kust pärineb tema tahtmine ja ka oskus õppida selgeks uued tehnoloogiad. On üsna tavapärane, et mida vanem inimene, seda vähem ta igasugusest tehnikast aru saab. Paljudel tekib seoses tehniliste lahendustega ka soovimatus areneda ja sellega tutvust teha. Aleksei leiab, et suuresti on see seotud siiski tema tööga. Tal on lihtsalt tööalane vajadus kõik süsteemid endale selgeks saada. „Muidu ei oskaks ma ju klientidele tooteid müüa, kui ma nendest ise aru ei saaks,“ selgitab Aleksei. Tema sõnul saavad ka kõik uued asjad ühel hetkel igapäevaseks. Näiteks olid ka GSM-modemid täiesti uudne lahendus, kuid nüüd enam mitte. Ta ennustab, et varsti kaob saatjatel infoedastus täiesti ning lahendus peitubki GSM-modemites.

Seega, kui ta ei oleks sellist uut süsteemi endale selgeks teinud, siis oleks tema teadmised saatjate kohta tulevikus täiesti kasutud, sest kogu süsteem ongi üles ehitatud uuemale tehnoloogiale. „Kui tuleb mingi uus asi, siis lihtsalt tuleb see selgeks õppida, ega siin pääsu ei ole,“ naerab Aleksei.

Uurin, kas ta on tänu sellistele oskustele ka sotsiaalmeedias tegutseja. Aleksei sõnab, et Facebooki tal kahjuks ei ole, ta ei pea seda lihtsalt vajalikuks. Ta usubki, et tema tehnoloogias orienteerumine ja selle kasutamine on heas tasakaalus – ta teab ja õpib täpselt nii palju, kui on vaja, ning Facebooki ta selle vajaliku alla ei liigita.

 

Kategooriad: Mai 2021  

Kommentaarid

Lisa kommentaar