Aprill 2013

Rannavalvur Kelin Pihlakas: „Olen aasta ringi ümbritsetud ujumise ja veega.“

  • Kuupäev: 27.12.2019
    Autor: Jana Palm

G4Si rannavalvurid töötavad küll ainult suveperioodil, aga sellest hoolimata on juba kaugele märgata nende omavahelist kokku hoidmist ja suurepärast toimimist ühtse tiimina. Tegime intervjuu ühe meie kirgliku rannavalvuri Keliniga, kes on pühendanud enda elu veeohutusele.

  1. Kuidas Sa jõudsid rannavalvuri tööni ja kui kaua Sa seda teinud oled?
    Rannavalvuri tööni jõudsin G4Si (Falcki) noorteklubi kaudu. Noorteklubi liikmed said osaleda töömalevas. Mina saingi oma taskuraha teenida rannavalve abilisena. Kuna käisin sel ajal ka ujumistrennis, oli kõik veega seotud minu jaoks lust.
    Noortemalevas töötasin neli aastat ning juba siis sai sellest minu jaoks suveharjumus. Vetelpäästja kutse sain 2017. aastal. Kahel esimesel tööaastal kogusin vanematelt päästjatelt tarkusi nii palju kui võimalik ning juba sel suvel olin ise rannavanem.

     
  2. Mis on Sind kõik need suved rannas hoidnud?
    Eelkõige see hea tunne, et ma ei pea neid niigi väheseid suvepäevi veetma kuskil ruumis. Ma saan nautida värsket õhku, mega mõnusat loodust, meie karget vett ja kuuma päikest. Ning mulle meeldib öelda, et kellele ei meeldiks rannas käimise eest palka saada?

     
  3. Vali üks ja põhjenda: kuumal suvepäeval huvitav päev rannavalvurina või sõbrannadega rannapidu.
    Tahaksin öelda, et huvitav päev rannavalvurina, kuid kui meenutan seda rammestust, mis valdab nii keha kui vaimu pärast 10-tunnist tööpäeva päikese käes … siis valiksin ikka sõbrannadega koosolemise. Aga mitte rannas, kes ikka vabal päeval tööle tahab minna.




     
  4. Mis on olnud kõige ekstreemsemad olukorrad, millega Sa oma töös kokku puutunud oled?
    Rannavalvuri suurim töö on ennetamine. Kui tekivad juba ekstreemsed olukorrad, on kuskil tehtud viga. Kõike rohkem jäävad aga meelde lastega juhtunud sündmused.

     
  5. Kuidas Sa end vormis hoiad, et jõuaksid ka kõige raskema kehakaaluga päästetavad veest välja tuua?
    Seda küsimust esitatakse sageli, et kui päästetav peaks olema kaks korda suurem kui mina, siis KUIDAS see võimalik on, et ma teda aidata suudan. Vastus on, et õiged võtted ja tehnika. Kindlate võtete õppimine on üks osa vetelpääste koolitusest. Õnneks on inimene vees kergem ka ning rannavalvureid on tööl alati mitu.

     
  6. Tean, et Sinu teine töö on ka seotud ujumisega. Räägi palun lähemalt, kellena Sa töötad ja miks just selline amet.
    Igapäevaselt töötan Järveküla koolis ujumisõpetajana, seega olen aasta ringi ümbritsetud ujumise ja veega.
    Alguse sai ilmselt kõik sellest, et ma ujusin ise kümme aastat. Mõtlesin, et kui ma juba nii suure osa enda elust ujumisele olen pühendanud, võiks see mulle tulevikus kuidagi kasulik ka olla. Samuti on mulle meeldinud inimeste ees esineda ja eks iga tund olegi nagu 45-minutiline monoetendus. Nii ma hakkasingi treeneriks õppima ja leidsin tee koolimajja.  

     
  7. Mis on rannavalvuri ja ujumisõpetaja töö suurim sarnasus ja erinevus?
    Sarnasus – varbad on kogu aeg vees.
    Erinevus – basseini ääres ei saa pruuniks.
    Eks need tegelikkuses ole väga erinevad ametid, küll aga nad täiendavad üksteist. Tunnis vastutan mina üksinda laste heaolu eest, rannas saan siiski ka lastevanemate peale loota.

     
  8. Kas võib öelda, et veeohutuse tagamine on saanud üheks Sinu missiooniks elus?
    Viimase paari aasta jooksul on see olnud üks suur osa minu elust, jah. Kui tuttavad on minult uurinud, aga MIKS ometi õpetaja amet, on mulle meeldinud öelda: õpetan noored ujuma, et ma neid rannas hiljem päästma ei peaks. Tihti ei ole oluline ujumisoskus, vaid hoopis teadlikkus, mida veekogu ääres ei tehta ja millised on ohud.




     
  9. Millega Sulle meeldib tegeleda väljaspool tööaega?
    Kui ma ei tööta, siis ma ilmselt kas tantsin, veedan aega oma koeraga või naudin lihtsalt rahu ja vaikust. Sest pärast tööpäeva kõrvad ikka sumisevad nii basseinimühinast kui ka laste kilgetest.

     
  10. Mis Sind kõige enam motiveerib ja tegutsema paneb?
    Mind motiveeribki see, kui saan teha asju, mis mu silma särama panevad. Ilmselgelt peab mõnikord tegema asju, mis ei ole nii meeldivad, aga kui ma enamiku nädalast saan tegeleda asjadega, mis mind rõõmsaks teevad, siis see ongi minu motivatsiooni alus. Aga kui tuua eraldi välja, mis mind minu töös motiveerib siis, õpetajana see, kui õpilane minu abiga veehirmu ületab, ja rannavalvetöös see, kui näen, et inimeste teadlikkus veeohutusest tõuseb.

     
  11. Mida Sa ütled inimestele, kes on ammu unistanud rannavalvuri tööst, aga ei ole julgenud seda väljakutset vastu võtta?
    Mina soovitan hirmutavad väljakutsed vastu võtta. Ükskõik mis alal. Siis oled sa vähemalt proovinud ning alati saab kaks sammu tagasi astuda, kui see ei ole siiski sinu teema. Aga enne teada ei saa, kui ei proovi. Võib-olla leiad just uue kire.

     
  12. Lõpetuseks anna palun lugejatele mõned nõuanded, kuidas tagada enda ohutus nii rannas kui ka basseinis.
    Eelista avalikku randa, kus on vetelpäästjad. Ära võta randa kaasa klaasi, alkoholi või koduloomi. Ära unusta, et ka ujuvvahendid (madratsid, rõngad) on ohtlikud.
    Basseini ääres ära jookse ega soorita ulakaid hüppeid. Hüppamiseks on kindlad kohad.
    Eelkõige pane enda ümbrust tähele, ole viisakas ja märka ka teisi külastajaid!



Jana Palm
Turundusspetsialist

Kategooriad: Detsember 2019  

Kommentaarid

Lisa kommentaar