Sinu eest valvel!

Tuleohutus

Tuleõnnetuste arv saab väheneda teadlikkuse kasvuga

  • Kuupäev: 28.11.2014
    Autor: Siim Siska, G4S tuleohutuskoolitaja
Uute ärimajade hoogne kerkimine ja rentnike vahetumine võib tekitada olukorra, kus uutel rentnikel puudub teadmine ja vanadel olijatel on juba ununenud, kuidas käituda tulekahju korral oma töökohas.

Päästeameti 2014. aasta esimese 9 kuu andmete põhjal on tunduvalt suurenenud mitteeluhoonete tulekahjude arv – kasv 24% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, samas aastatel 2010–2013 oli mitteeluhoonete tulekahjude arv langustrendis. Mitteeluhoonete hulka kuuluvad nii ärimajad, tootmishooned, kaubanduskeskused, koolid ja muud lasteasutused.



Juhtusin alles hiljuti kuulma olukorrast, kus ärimaja üks asutus korraldas tuletõrje ja evakuatsiooniõppuse ning teavitas maja teisi rentnikke vaid sellest, et ärge muretsege, kui häirekellad lähevad tööle, meil on ühe rentnikuga evakuatsiooniõppus. Väga tervitatav, et korraldatakse tuletõrje- ja evakuatsiooniõppusi, kuid maja haldaja peab arvestama sellega, et tõelise häire korral ei mõtle ja ei toimi inimesed ettevõtete kaupa, vaid reageerivad kui inimesed, kellel on hirm ja mõnel võib-olla isegi paanika ning lahkumine majast võib nii muutuda paaniliseks põgenemiseks, kus koostööst ja üksteise abistamisest ei pruugi midagi välja tulla.  

Õppusel tuleb kaasata kõiki hoones viibijaid
Üldjuhul on seadusega, mis sätestab vähemalt kord aastas õppuse korraldamist, reguleeritud nii, et hoone haldajatel on õigus endal planeerida ja läbi viia tuletõrje- ja evakuatsiooniõppusi ning kirjutada ka kokkuvõtteid õppustest. See aga paneb suurema vastutuse just hoone haldajate või siis hoone rentnike endi peale. Eriti tootmisettevõtetes on hoone omanikel või haldajatel väga oluline aidata kõikidel selles majas töötavatel inimestel mõista, et läbimõtlemata tegevus võib põhjustada raskete tagajärgedega õnnetuse.

Õppuste läbiviimisel on kohustus kaasata kõiki hoones viibivaid ettevõtteid ja organisatsioone, mida kahjuks igal pool aga ei tehta. Koolituste ja evakuatsiooniõppuste korraldamine on küll aasta-aastalt paranenud, kuid ikkagi leidub veel hoonete haldajaid, kes teevad seda vaid linnukese pärast, andmata endale aru, missugused võivad olla selle tagajärjed. Samas on meil Eestis ka päris suur hulk, minu kogemuste põhjal ca 25% ettevõtetest, kes ei teadvusta õppuse vajalikust üleüldse.  

Igal töötajal on võimalus oma töökoha ohutumaks muutmisel kaasa rääkida  
Läbi selgitustöö, koolituste ja näidisõppuste on võimalik anda kõikidele töötajatele võimalus kaasa rääkida oma töökeskkonna ohutumaks muutmisest ja ka julgust kutsuda korrale teisi, kes sellest kinni ei pea. Kui koolitusel osalejad jõuavad ka endas arusaamisele, et minust kui töötajast võib samuti sõltuda see, kas minul  ja minu kolleegidel on homme olemas töökoht kuhu tööle tulla, siis on võimalus, et tuleohutusse suhtutakse tõsisemalt ning järgitakse täpsemalt seda, mis on reeglitega sätestatud.  

Aga inimlikult on võimalik aru saada nii haldajatest kui ka ettevõtete esindajatest, sest tuletõrje – ja evakuatsiooniõppuste läbiviimine on osalejatele üldiselt ebahuvitav ja seda keerulisem on selgitada selliste aktsioonide vajalikkust ning kaasata inimesed toimima nii, nagu seda tehtaks tõelise õnnetuse korral. Kuidas siis ikkagi äratada tuletõrjenõuete täitmise eest vastutajate huvi osalemaks koolitustel ja õppustel?  

Interaktiivne koolitus on efektiivsem  
Pakkuda sarnaseid koolitusi nagu Päästeameti töötajatele oleks vist liiga ekstreemne, kuid muutusi saab teha näiteks koolitusstiilis. Tänapäevased koolitusmeetodid erinevad suuresti sellest, mis need olid veel mõnda aega tagasi. Tean olukordi, kus koolitusi üritati venitada pikemaks ning jagati koolitatavatele ka sellist infot, millega ettevõtte töötajatel ei ole tegelikkuses midagi peale hakata, näiteks kuidas päästjad hoonet kustutavad. Selle tulemusel muutusid koolitused lohisevaks, venisid liiga pikaks ja koolitatavatel tekkis info üleküllus.

Koolitused, seda enam tuleohutusega seotud koolitused, ei pea olema igavad kohustuslikud monoloogid, kus keegi monotoonselt loeb kas paberilt või ekraanilt teksti, mis ei pruugi kõikidele osalejatele olla isegi arusaadav. Kõike, mis on koolitatavale kättesaadav internetist – seadused, määrused jms – saab anda vaid viidete ja lühiselgitustega ning koolitusel keskenduda osavõtjate rühmatöödele, küsimuste-vastuste voorudele, visualiseeritud õppematerjaliga tutvumisele jms. See võimaldab panna inimesed kaasa mõtlema, rääkima oma ettevõtte spetsiifikast, küsima nõu nii koolitajatelt kui ka teistelt osalejatelt ning selle tulemusena lahkuvad kõik koolituselt rahuolevatena ja teadmisega, et oskavad omandatut ka tegelikus elus kasutada.

Arvestamine oma ettevõtte eripäradega
Interaktiivne koolituse vorm aitab paremini mõista, et nõuded ja soovitused, mida jagavad koolitajad, on ohu korral tegutsemiseks vajalikud ja koolitaja ei saanud lihtsalt linnukest kirja, vaid veendus, et koolitatavad mõtlesid kaasa ja oskasid näha tulekahju korral tegutsemist oma ettevõtte vaatenurgast. Lisaks kogusid nad kogemusi, kuidas oma ettevõttes õppusi paremini korraldada  ning ka töökaaslasi kaasata. Koolitusel kogutud teadmised võivad aidata ettevõttel paremini läbi mõelda pisiasjad, millele enne pole osatud tähelepanu pöörata.  

Kui koolituste muutumine huvitavamaks on kinni koolitajas ja ettevõtte panuses, siis paratamatult evakuatsiooniõppust huvitavaks muuta on keeruline. Lihtsalt lõbu pärast pole mõtet tulega mängida, kuid oluline on see, et evakuatsiooniõppused viidaks läbi siis, kui enamus inimesi on tööl, või perioodil, kui lapsed on koolis või lasteaias.  

Elu on näidanud, et tuleõnnetuste arvu saab vähendada teadlikkuse kasvuga läbi koolituste, õppuste ja tänapäevaste alarmseadmete kasutamisega.

Artikkel ilmus 26. novembri Eesti Ekspressi lisalehes Teeviit.
Kategooriad: Tuleohutus  

Kommentaarid

Lisa kommentaar