Sinu eest valvel!

Statistika

Turvaturul mõõdukas kasv

  • Kuupäev: 11.06.2014
    Autor: Julia Garanža
Mais valminud Eesti Turvaettevõtete Liidu turvaturu analüüs annab põhjust mõõdukakas optimismiks: mullu kasvas turvaturu kogukäive kolm protsenti, jätkates 2010. aastal alanud masujärgset kosumist. Käivete mahud on kasvanud pea kõikidel turvaettevõtetel.

ETELi andmetel oli turvaturu kogumaht 2013.aastal üle 132,2 miljoni euro. Teenuste põhiselt on suurema tõusu teinud mehitatud valve, kus eelmise aastaga võrreldes oli kasv ligi 11%. Valveteenuste kogumaht on suurenenud ligemale 8%. „Reaalselt on turg kasvanud tehnilise valve segmendis, mehitatud valve käibekasv on pigem selgitatav miinimumpalga tõusuga", sõnab ETELi tegevdirektor Kaupo Kuusik.

„Turvaturu käekäik paljuski sõltub Euroopa Liidu rahastuprogrammidest toituva ehitusturu tõusudest ja mõõnadest, tänavu ma I kvartali põhjal olulist kasvu ei eeldaks," lisab Kuusik. Ehitusfirmad samuti kinnitavad, et lähiaastal nad märkimiskasvu ei prognoosi, sest suuri riigihankeid ei ole tänavu oodata. Kuusiku sõnul saavad turvaettevõtetest paremaid tulemusi jätkuvalt need, kes suudavad pakkuda kliendile erilahendusi ning leiavad õige tasakaalu tööjõu ja tehnika kombineerimisel. 

G4S hoiab liidripositsiooni 
ETELi uuringust nähtub, et G4S hoiab jätkuvalt liidripositsiooni, omades kogu turvaturu käibest 42% ning valveteenuste mahust 47%. Võrreldes varasema perioodiga kasvas G4Si käive ligi 2%, kuigi valveteenuste maht mõnevõrra kahanes. Taas väga hea tulemuse saavutas turvatehnikadivisjon, kasvades kaks korda kiiremini kui turg selles segmendis. „Võrreldes mullusega suurendasime turvatehnika paigalduse ja hoolduse mahtusid ligi 11%", selgitab turvatehnikadivisjoni direktor Priit Valk ning lisab, et kasvu andis üle keskmise suuruse mahuga projektide suur osakaal.

Priit Valgu sõnul on turvatehnikadivisjon tööde suhtes valiv: „Esitame hinnapakkumisi sinna, kus lisaks töörõõmule saame ka teenida. Kui meil oleks vähem tööd, oleksime ka vähem valivad. Praegu aga näeme, et kõige paremini teenivad eelarvelisi eesmärke mahukad projektid, mis oma olemuselt ei pruugi alati turvateenuste alla liigituda," lisab Valk. Olgu näitena toodud Politsei- ja Piirivalveameti tellimusel projekteeritav mereseiresüsteem või Estonia kaevanduse andmesidega varustamine. 

„Nutikaid, lisaväärtusega lahendusi pakkudes teenime rohkem: konkurents on väiksem ning klient on maksejõulisem," räägib Valk ning lisab et turvatehnikadivisjoni meeskonna silmi löövadki rohkem särama just keerukamad, tehnoloogia arendusega seotud projektid. „Tulevikus tahaks, et nende osakaal meie portfellis oleks suurem."

Suund lisaväärtusega lahendustele
G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu toob välja, et suurema huviga ootab ta pigem käesoleva, 2014. aasta tulemusi. „Mitmed suured kliendid on vahetanud välja masujärgse turvateenuse pakkuja, mis avaldab mõju ka turvaturu jõujoontele," selgitab Sarapuu.

Trend, mille kohaselt mõni aasta tagasi lähtus turvateenuseid tarbiv klient eelkõige hinnast, on taandumas. „Valik tehakse ratsionaalsete kaalutluste põhjal ning hind pole enam ainus argument. Klient on valmis kõrgemaks teenusehinnaks, kuid seda tingimusel, et tõusuga kaasneb lisaväärtuse saamine. Meil on mitmeid näiteid, kus mehitatud valve hinnatõus, mis omakorda mõjutab otseselt turvatöötajate palkasid, sai teoks tänu tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtule," täpsustab ta. 

„Mullu korrastasime mehitatud valve portfelli: sealt, kus hinnaläbirääkimised ei kandnud vilja, oleme taandunud ning otsime mõlemale poolele sobivat lahendust. Reeglina leiame selle tehnoloogia arvelt." Suurt hüpet Sarapuu G4Si mahtusid arvestades ei prognoosi. „Küll aga ootan, et tarkade lahenduste valdkonnas kasvame jätkuvalt turust kiiremini," nentis Sarapuu. 

ETELI turu-uuringus osales 24 turvavaldkonnas teenuseid ja tooteid müüvat ettevõtet, kelle teenusemahud moodustasid hinnanguliselt 87% turukäibest.

Kategooriad: Statistika  

Kommentaarid

Lisa kommentaar