Sinu eest valvel!

Meie töötajad

Indrek Sarjase kolm kirge

  • Kuupäev: 30.12.2019
    Autor: Reimo Raja

G4S Eestis kuus aastat värbamis- ja personalijuhi ametikohal toimetanud Indrek Sarjas asus oktoobri alguses ettevõttes juhtima personalidivisjoni. Kolme aasta taguses intervjuus ütles Indrek, et tema kolm suurimat kirge on personalitöö, sport ja Saaremaa. Nüüd, rääkides Indrekuga personalivaldkonna tulevikuplaanidest ja tema kolmest suurimast kirest, kinnitab ta, et see esikolmik on sama. Saaremaa pole tema jaoks aga lihtsalt saar, vaid see tähendab peret.

KIRG 1: Personalitöö

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tunnustas Indrekut oktoobri lõpus „Südamega uuendaja“ tiitliga. Personalijuhtidele jäid silma G4Si erinevad värbamiskampaaniad, mis on Indreku enda korraldatud.

„Eelmine aasta kasutasime meeme oma värbamisreklaamides. Sellist asja pole keegi varem Eestis kasutanud. Me olime esimesed.“ Ka lennujulgestajate viimane värbamiskampaania on Indreku sõnul olnud üks tugevamaid, mida on märgatud ja mis on toonud hea tulemuse.

Kust need kampaaniaideed siis tulevad? „Mul on olnud selleks head partnerid,“ ütleb ta, kuid tunnistab samas, et mõnele ideele on ta tulnud ka öösel und oodates.

Uudsete ja silmapaistvate värbamiskampaaniateni on Indrek jõudnud ka seetõttu, et on loomult „jah-mees“, kes järgmist kampaaniat korraldades võtab appi teised julged „jah-inimesed“, kes ei ütle „ei“, vaid hakkavad uurima „kuidas?“.

Fookus kuvandil

Värbamis- ja personalijuhina on Indrek olnud tulemuslik, kuid nüüd tuleb tal tegutseda palju vastutusrikkamal positsioonil – Eesti suurima turvaettevõtte personalidirektori ametikohal.

 „Minu fookus on meie kuvandil ja brändingul, et olla atraktiivne tööandja.“

Kui siit jäi nüüd mulje, et uus personalidirektor tahab keskenduda ainult välisele särale, siis eksite. „Me ei saa välja kuvada midagi sellist, mida meil päriselt pole.“ Ehk Indrek plaanib tegeleda ka organisatsiooni kultuuri arendamisega. Täpsemad plaanid vajavad veel paika sättimist.

Indrek tahab, et G4Sile mõeldes näeks inimene palju valikuid. „Me oleme üks G4S, kuid siin on erinevad võimalused ja väljakutsed erinevate oskuste ja huvidega inimestele,“ ütleb ta. Meil on lennujulgestajad, patrull, juhtimiskeskus, turvatöötajad, tehnikud, rannavalve. Neid ameteid tuleb erinevalt turundada, et inimesed neid võimalusi paremini näeksid.

Veel rohkem paindlikkust

Uudis pole kellelegi seegi, et ka töötajate ootused on ajaga muutunud.

„Hinnatakse rohkem vabadust, soovitakse teha rohkem mõtestatud tööd ja oodatakse rohkem paindlikkust.“

Kas me siis arvestame sellega? „Ettevõtet tervikuna vaadates on meil veel arenguruumi,“ tunnistab Indrek ja leiab, et me võiksime olla veel paindlikumad. Siiski pole olukord sugugi halb, sest töögraafikuid tehes püütakse võimalikult palju töötajatel vastu tulla, et inimesed saaksid käia koolis või teha osalise koormusega tööd. Meie tööpostid Tallinna lennujaamas on siin heaks eeskujuks.

„Vanasti oli töö number üks – käidi tööl, et elada. Nüüd on elamine tähtsam – tööl käiakse, aga see pole prioriteetne.“ Indrek räägib, et noored ei võta enam isegi materiaalseid kohustusi, nagu autoliising või pangalaen. Üüritakse endale vajalik elamispind või transpordivahend siis, kui vaja, ja seal, kus vaja.

Aga paindlikkust ootavad ka vanemad töötajad. Näiteks pensionipõlve veetev inimene tahab tööd teha küll, aga eelistaks osalise koormusega tööd. „Kui mina olen 60aastane, siis ma ka tõenäoliselt ei tahaks teha pikki vahetusi või öövahetusi. Suvel oleksin ma võib-olla oma aiamaal, aga talvel käiks tööl.“ Tööandja roll on siin luua võimalused paindlikuks töökorralduseks.

Töötajate voolavus on G4Sis jäänud 20–25 protsendi vahele püsima. Seda peab Indrek optimaalseks. „Meil on täna puudu umbes 60 inimest, halvematel aegadel on see olnud ligikaudu 300. Ja et mitte tagasi kukkuda sinna, kus meil oli puudu 300 inimest, siis peamegi tegelema nii oma töötajate hoidmise, väärtustamise ja arendamisega kui ka välise kuvandiga.“

Samas ütleb Indrek, et töötajate voolavust ei pea üleliia kartma. Paljude noorte jaoks on G4S nende esimene töökoht. „Me ei pea olema stressis, et see noor inimene läheb edasi. Me peaksime olema õnnelikud, et oleme olnud oluline osa tema karjääri alguses.“

KIRG 2: Sport

Indrek võib oma hea füüsilise vormi eest olla osaliselt tänulik sõpradele, kellega koos võtab ta ette järjest uusi spordialasid, mida proovida. Sellisele ühistegevusele on nad isegi oma nime andnud – Tõsielu Spordisari ehk TESS.

Sel aastal nakatati teda mäesuusatamise pisikuga. „Arvasin, et olen ranna- ja palmiinimene, kuid sõbrad vedasid mind Alpidesse suusatama,“ räägib Indrek järgmisest käsile võetud spordialast. „Mul on veel kõrguse kartus ka!“ Aga see tundus talle äge. Ja noh, korra oli ta enne Kiviõli Tuhamäel saanud suuska proovida.

Lisaks sai selle tuules proovitud ära slaalomi suusatamine Viimsi Vimka mäepargis. Oktoobris võistles Indrek sõpradega sõudeergomeetritel ja novembris katsus rammu jõutõstmises.

Makrokogused olgu paigas

Sportlike eluviisidega käib kaasas ka tervislik toitumine. Indrek ei käi peaaegu kunagi töölõunat kontori kohvikus söömas, vaid teeb endale ise lõunasöögi kaasa. „Mulle meeldib teada, mida ma söön. Ma otseselt ei kaalu oma toitu, aga kui ma sellele otsa vaatan, siis võiks seal makrokogused olla enamvähem okeid.“ Mis kogused? „Makrokogused ehk kui palju on seal süsivesikuid, rasva ja valku.“

Igal pühapäeval teeb Indrek elukaaslase Marega plaani, mida järgmine nädal süüa ja ostetakse siis kogu toiduvaru nädalaks ära.

Milline on parim lõunapausi retsept, mis ülejäänud päevaks vajaliku tööenergia kätte annab, aga poleks samal ajal liiga uinutav? Indrek soovitab süüa kergesti seeditavat toitu, mis ei tekitaks pärast rasket ja uimast enesetunnet. Ta ise eelistab kana juurikatega.

KIRG 3: Saaremaa

Saaremaa võrdub Indreku jaoks perega. Seal elavad tema vanemad ja seal on tema juured.

„Mida vanemaks saan, seda rohkem väärtustan aega iseendaga, oma perega ja võimalust minna ära Saaremaale. Need on hetked ja aeg, mis on saanud järjest olulisemaks."

Saarel käib ta vähemalt korra kuus, ilusate ilmadega muidugi tihedamini. Neid jaanipäevi, mida ta pole Saaremaal veetnud, võib ta kogu elu peale kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

Kadakate vahele kolimist prognoosib Indrek umbes aastaks 2026. Siis on tema praegu pooleaastane poeg Sören piisavalt vana, et kooli minna. Saaremaal on teda ootamas üks talumaja, mida Indrek koos elukaaslase Marega jõudumööda renoveerib.

Täna veel saarele asuma jääda ei saa, sest karjäär on oluline ja kõiki tööasju Saaremaalt veel teha ei saa. „Aga võib-olla on see mõtlemises kinni,“ lisab Indrek kiirelt.

Laps õpetas kannatlikkust

Indreku poeg on õpetanud mehele kannatlikkust. Enne Söreni sündi oli tal kombeks õelastel lapiga sabas käia ja koristada, kui need tal külas käisid ja elamist pea peale pöörasid. Indrek on puhtuse osas väga pedantne. Või siis oli, sest mõnekuuse Söreniga koos elamine tähendab seda, et elamises on mänguasjad laiali, lapse käejäljed mööblil ja toiduplekid nii enda kui lapse riietel.

Ühtlasi on Indrek märganud, et hoolimata kustumatust rallipisikust on ta tänu lapsele autoroolis nüüd rahulikum. „Kui vaatad, et praamile ei jõua, siis lähed järgmise praami peale.“ Mitte ei lükka gaasi põhja. „Mees saab lapse sünniga meheks. Mina vastutan selle väikese olevuse eest, ta oleneb minust, minu otsustest ja sellest sõltub, kui hästi tal on.“

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar