Sinu eest valvel!

Meie töötajad

Andres Sakkov: "Vabatahtlik töö avab silmad."

  • Kuupäev: 10.12.2019
    Autor: Esme Kassak

Andres Sakkov tuli G4Si tööle seitse sügist tagasi, et kooli kõrvalt lisa teenida. Patrullis töötava noore mehe häid juhiomadusi märgati ruttu ning juba poole aasta pärast pakuti talle tööd turvajuhina. Oma erialast tööd pole kaubandusökonomistiks õppinud Andres päevagi teinud, ent hea juhi pagasisse kuuluvad ka majandusteadmised.

Alates 1. detsembrist on patrullteenistus valvedivisjonis eraldi osakond ja muutusega seoses asuvad mõned senised turvajuhid edaspidi tegema teenistusjuhi tööd, Andres üks nende seast. Ta tunnistab, et talle selline muutus sobib hästi, sest saab nüüdsest veelgi enam pühenduda patrullide töö korraldamisele. Viljandimaalt pärit on ta läbi ja lõhki Mulgimaa patrioot ning seni, kui võimalik end teostada kodupaigas, teeb ta seda rõõmuga.

Arendab end juhina

Inimeste juhtimine paistab Andresel olevat veres. Kuigi ta käib pea iga reede vabatahtlikuna abipolitseiniku tööd tegemas, siis märgib ta, et igapäevaselt ta patrullis töötada ei suudaks. „Mulle meeldib seda tööd teha iseseisvalt või kindla paarilisega. Kui ma pikemalt peaksin patrullis olema, siis hakkan ma tööd ringi korraldama,“ tunnistab ta.

Juhtimist, küll sõjaväelist, on Andres õppinud Kaitseliidu koolis. Lisaks pakub politseiamet vabatahtlikele kõiksugu praktilisi koolitusi. G4Sis alustas Andres sel sügisel ülejäänud kolmekümne juhiga üle ettevõtte täiesti uut õpiteekonda, kus arendatakse neid kompetentse, mida G4Sis oluliseks peetakse. Neist juhtimisalastes kompetentsides leppis ligi kakssada G4Si erineval tasemel juhti ja spetsialisti kokku kevadel, sellele eelnesid töötoad mitmete aruteludega.

Hoolib oma inimestest

Andres on kord juba valitud G4Si üheks parimaks juhiks. Milleks selline õpiteekond vajalik on? Mida on tal veel juurde õppida? „Võib-olla selliseid kompetentse nagu selguse looja ja võimaluste looja? Ma tunnen end iga rakukese eest vastutavana. Mulle meeldib töökeskkonda panustada ja mulle teeb heameelt, kui see inimestele korda läheb. Sellest algab kõik pihta,“ räägib Andres.

Oma teadmisi annab ta rõõmuga ka edasi, sest heast väljaõppest sõltub kõik. „Meil on spetsiaalse väljaõppega patrulli instruktorid ja saame ise kohe oma inimestele edasi anda, mis parasjagu oluline. Näiteks enne viimaseid Viljandi jalgpallimänge tegime põhjalikuma instruktaaži. Keegi pole konfliktsete olukordade eest kaitstud, aga tuleb anda endast parim. Eelkõige tuleb selgitada ja hinnata olukorda. Ka oma koolitustel püüan hästi palju panna sellele rõhku, et turvatöötaja räägiks inimesega ja tugineks oma tegevuses seadusandlusele. See selgitamise moment kaob tihtipeale ära ja toob kaasa suurema rahulolematuse.“

Vabatahtlik töö avab silmad

Pea iga reede tõmbab Andres endale vormirõiva selga ja läheb Viljandi linna tänavatele abipolitseiniku tööd tegema. Nii juba mitu aastat järjest. Miks? „Ühelt poolt saan ma välja igapäevatööst. Teisalt näen seda pahupoolt, mis jääb kõrvaltvaatajale sageli nähtamatuks. Paljud inimesed mõtlevad, et elu on ilus ja tore, tegelikult on iga teine väljakutse perevägivalla pärast. See on endiselt väga päevakajaline ja valus teema. See paneb veelgi enam väärtustama enda peret ja lähedasi, kui tead, mis toimub iga kuu viiendal kuupäeval. Müts maha nende inimeste ees, kes seda tööd igapäevaselt teevad!“

„Täna juba võiks igaüks mõelda, mida mina olen riigi või kogukonna või ühiskonna jaoks teinud. Tihtipeale näeme tüüpvingujad, et kõik on halvasti. Aga mida sina teed, et kusagil asjad paremuse poole liiguksid? Iga vabatahtliku panuse andmine on väga positiivne.“

Kuidas aga pere suhtub ärakäimistesse? Selgub, et Andrese naine on ka ise sõrme vabatahtlikule tööle andnud, olles Naiskodukaitse Tarvastu jaoskonna esinaine. „Ta saab väga hästi aru, kui oluline on vabatahtlik tegevus. Eks see on ajaplaneerimise küsimus, kuidas jagada oma aega: kui palju annad perele ja kui palju riigile. Kõik tuleb samas hoida tasakaalus, päris nii ei saa, et iga nädalavahetus oled ära,“ tõdeb Andres, kes sellest suvest on kahe lapse isa. Siiski paneb ta kõigile südamele, et igaüks meist saab ise midagi ära teha.

Isiklik eeskuju loeb

Lisaks põhitööle patrullteenistuses ja vabatahtlikule tööle aitab Andres turvalisust luua üritustel. Ta tunnistab, et ise pole tulihingeline jalgpallifänn, ent omadele elab ikka kaasa. „Need asjad tuleb ka lahus hoida. Sa ei lähe mängule fännama, vaid tööd tegema. Kui aga nimetada, millised üritused mulle rohkem meeldivad, siis kindlasti Viljandi Folk oma hea muusikaga kodulinnas, samamoodi Hansapäevad. Ajutiste ürituste puhul meeldib mulle, kui tekib vabam moment, siis lähen töötajatega rääkima. Neid ei näe väga tihti, siis jalgpalli ajal saame ikkagi kokku ja saame arutada asju,“ räägib Andres.

Appi läheb ta aga ka kaugematesse paikadesse. Näiteks oktoobris sõitis Andres tööle Saaremaa rallile oma tiimiga ning enne samal nädalalõpul toimunud Eesti-Saksamaa jalgpallikohtumisele minekut sai turvatud veel Viljandi Linnajooksugi. See õnnestus peamiselt isikliku eeskuju andmisega. „Ma küsisin meestelt, et kas Saaremaale minnakse. Öeldi, et on seal juba käidud ka, ei lähe. Kui ütlesin, et mina lähen, jäädi korraks mõttesse ja siis öeldi, et okei, teeme ära!“

Kes on karja juht?

Omamoodi praktikat juhina saab Andres ka värske koeraomanikuna. Andresel on 8-kuune saksa lambakoer, kellega ta igasugu asju teeb. „Eraldi nüanss on koera psühholoogia. Mul on kaks raamatut käsil selle kohta, kuidas peab koeraga käituma, et koer ei saaks karja juhiks. See on väga põnev uus hobi, õpetab palju uut teise nurga alt,“ tõdes Andres.

Koera psühholoogia on vaja endale hästi selgeks teha, et koer peres endale õige koha leiaks ja käituks hästi ka lastega. „Koera kari on tema ümber olevad inimesed. Seda on oluline mõista, et vältida ebameeldivusi. Tuleb aru saada, kuidas hundikari toimib.“

Inimesed innustavad

Viimased aastad on Andresele tööalaselt väga tempokad olnud – suvel rannavalve ja üritused, ülejäänud kuud turvajuhi töö. „Need on väga pikad päevad suvel. Me vastutame inimelude eest. See on väga keeruline periood,“ tunnistab Andres. Lisaks sai ta keset kõige tihedamat hooaega teist korda isaks. Millal mees puhkab? Eks ikka sügisel.

Ometi teeb Andres oma tööd ja teeb hästi. Mis teda innustab seda kõike tehes? „Ärategemise rõõm on, kui midagi saab hästi tehtud. Kui teeme vähemalt sama hästi kui eelmisel korral. Väga palju annavad need inimesed, kellega igapäevaselt suhtlen. Kui nemad poleks enam rahul ja vastu vaataks morn nägu, siis see võtaks jõu. Rahulolu-uuringust oli näha, et väga kõrgelt hinnatakse oma otsest juhti ja see tuleb väga selgelt välja ka Lõuna piirkonnas. Kui näed sellised kõrgeid tulemusi, siis järelikult ajad õiget asja.“

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar