Sinu eest valvel!

Meie töötajad

Kaht ühesugust päeva patrullis ei ole

  • Kuupäev: 01.11.2016
    Autor: Esme Kassak, kommunikatsioonispetsialist

Sügiseselt kaunil septembrihommikul võtan suuna Viimsisse ja olen otsekui töövarjuna mitu head tundi kaasas G4S patrulli turvatöötaja Margit Männamaaga, et saada aimu G4Si tööst kohalikule omavalitsusele turvalisust pakkudes. Sõidame läbi erinevaid kontrollpunkte, naudime vaadet, seirame kohalikku eluolu ning jõuame ka üht häiret koos teenindama. Otseloomulikult teen Margitiga juttu tema tööst ja sellest, kuidas ta G4Si sattus.

G4S patrulli turvatöötaja Margit Männamaa Viimsis. Foto: Esme Kassak/G4S Eesti
Margit Männamaa aitab turvalisust tagada Viimsis. Foto: Esme Kassak/G4S Eesti

Margit on pärit Hiiumaalt ja enda sõnul maalaps, seega Viimsi kant istub talle hästi. Lisaks otseste tööülesannete täitmisele on tal mahti märgata nii metsaasukaid kui ka vahvaid koduloomi.

Töö patrullis Margitile meeldib, sest see pakub liikumist ning kunagi ei tea, mis päeval ees ootamas. Kokku sõidab ta oma vahetuse ajal sõltuvalt päevast 120 kuni 180 km. „Kaht ühesugust päeva juba ei ole. Kunagi ei tea, mis häire ja kust tuleb ja kaua seal oled. Rutiini pole. Hästi on tunda, kui on käes kuu algus või värskelt olnud palgapäev, aga ka siis paistab, et viimsilane peab pidu pigem linnas,“ räägib Margit, kes on mõni aasta tagasi proovinud ka kontoritööd. Siiski tirib teda ennekõike korrakaitse poole, ta on õppinud ka Sisekaitseakadeemias.

Üks vähestest naistest patrullis
„Ma õppisin vanglaametnikuks, kuid jätsin lõpuks pooleli ega kahetse. Sain aru, et see amet sellisel kujul nagu praegu , ei sobi mulle ikka,“ märgib ta. Enne G4Si tulekut on Margit töötanud veel munitsipaalpolitseis ning turvaettevõttes Securitas valveadministraatorina. G4Si kandideeris ta, et patrulli tulla, ning ei lasknud end heidutada, kui värbamiskeskuses esimese hooga tema soovi skeptiliselt suhtuti. Patrullitööd kiputakse pidama eelkõige meeste alaks, kuid G4Sis on naisi selle töö peal aina rohkem, näiteks ka Pärnus, Keilas, Sauel ja Orissaares võib kohata naisi patrullis.

Korrakaitsepisiku on Margit saanud ilmselt politseis töötavalt vanemalt õelt, kellelt ta aega-ajalt praegugi asjalikku nõu saab. Margitil on süda õige koha peal ning kui ta midagi märkab, annab sellest teada isegi siis, kui parasjagu tööpostil ei ole. Sellest lähtuvalt soovitab ta ka Viimsi elanikel märksa julgemalt teavitada kahtlustäratavatest tegudest – see üks kõne ei nõua palju, kuid aitab üheskoos hoida valla vara heas korras. „Samuti võib alati juurde astuda ja otse oma küsimus esitada või murest rääkida. Kui ma ka kohe vastust ei tea, siis kindlasti uurin järele,“ lubab Margit.

Teada võiks anda muidugi ka, kui on vaja lahendada mõni tõsisem intsident – patrull on ööpäev ringi vallas. Kõige eredama paanikajuhtumina meenub Margitile, kui ta astus vahele õlletoas omavahel kaklema läinud meestele. Kõik käis nii kiiresti, et ta isegi ei mäleta enam, kuis täpselt, igatahes oli ta ühtäkki südikalt kahe mehe vahel ja küsis ühelt löömamehelt, kas too naist ka lööb. „Selle peale unustasid nad kakluse hoopiski ära,“ muigab Margit tagantjärele. 

Peamiseks mureks pisihuligaansused
Margit on hea suhtleja ning lahendabki üldiselt kõik olukorrad sõnadega ära. Noortega on ta ka juba eelnevatel töökohtadel saavutanud kiiresti ühise keele, nii ka Viimsis. Ta on suutnud näiteks panna noored teatud kogunemiskohtades vähemalt enda järelt koristama. „Paistab, et see on mõjunud. Kui hiljem olen kohta läinud üle kontrollima, on pudelid ja krõpsupakid kaasa võetud olnud või prügikasti visatud.“

Viimsit peab Margit üldjoontes turvaliseks, kuid pisihuligaansusi tuleb ikka ette. Kõik oma märkamised paneb patrulli turvatöötaja aruandesse kirja ja see saadetakse kohalikule omavalitsusele, kes jõudumööda nendele tähelepanekutele reageerib. „Noored võiksid oma aega asjalikumalt sisustada, käia trennides või huviringides,“ märgib Margit. „Selle asemel pistab aga mõni hoopis markeri taskusse ja joonistab inetusi bussiootepaviljoni seinale.“ Samamoodi teevad Margitile muret mahajäetud hooned, suur koolimaja ja lasteaed, mida aeg-ajalt käiakse lõhkumas ja sodimas. Sügisest on õnneks laste aeg paremini sisustatud.

Margitile meeldib tema töö, sest see viib teda kokku erinevate olukordade ja inimestega. Samuti sobib talle usina õppurina paindliku graafikuga töö. Hiljaaegu omandas ta Hiiumaa Ametikoolis veoautojuhi kutse (lapsepõlveunistus!), nüüd on omandamas Tallinna Tööstushariduskeskuses logistiku eriala. „Põhikoolis õppisin ma õpetajale, nüüd iseendale. Kevadel sain koolist isegi kiituskirja,“ jutustab Margit, kel mõlgub juba peas mõte minna õppima veel liikluskorraldust. See kõik läheb kokku ka tööga turvaettevõttes ja patrullis.

5 turvasoovitust

  1. Anna avaliku korra rikkumistest G4Si juhtimiskeskusele numbril 1911 alati teada. Mida varem saavad turvapatrullid sekkuda, seda parem. Korrarikkumisi aitab vähendada süsteemne sekkumine, seetõttu tasub järjekindlalt probleemidest teada anda. Kui kellegi elu ja tervis on ohus, helista hädaabinumbril 112.
  2. Kõik hoovi peal olevad vähegi väärtuslikud asjad tõmbavad varaste tähelepanu. Tööriistad, tehnika ja muu selline on soovitav lukustatud uste taha silma alt ära panna.
  3. Kodust lahkudes sulge aknad ja lukusta uksed.
  4. Kel on koju valveseadmed paigaldatud, siis ei maksa unustada, et iga valvesüsteem vajab hooldust vähemalt kord aastas. Vastasel juhul võib hakata esinema tõrkeid ja valehäireid.
  5. Ole liikluses tähelepanelik. Jalakäijana kanna helkurit, ratturina (soovitatavalt ka tõukerattaga) kiivrit ja autojuhina ära unusta turvavööd.
Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar