Sinu eest valvel!

Meie töötajad

Kartmatu Keila korravalvur Margit Pihlamets

  • Kuupäev: 27.11.2015
    Autor: Reimo Raja

Kohtun Margit Pihlametsa ja tema paarilise Roland Pleesiga ühel reede hommikul novembris Keila Statoili juures. Istun patrullautosse ja teen nendega Keila patrullringi kaasa. Margit on Keilas üles kasvanud ja kohalike seas tuntud kui julge ja kartmatu turvatöötaja, kes on G4S turvatööd teinud juba üle nelja aasta.

Kas nädalavahetus on Keilas juba alanud?
Hommik on liiga vara selle jaoks. Aga jõuab. Eelmine nädalalõpp olid pensioni- ja rahapäevad, asotsiaalne seltskond leidis oma pudelid üles, millest tarbida.

Kuidas see sinu tööd mõjutab?
Neid tuleb aeg-ajalt korrale kutsuda. Näiteks jaama burgeriputka juures, kus tihti kogunetakse. Vahel ka laste mänguväljakute juures.

Räägime siis avalikust alkoholi tarvitamisest?
Jah! Aga tihti on nii, et kui nad meie autot näevad, siis pannakse pudelid kohe ära. Piisab autost juba!

Nii et Keila elanikud teavad, et aitate siin avalikku korda tagada?
Jaa, ja väga hästi on nad selgeks õppinud meie lühinumbri 651 1911. Kui linnavahel midagi märgatakse, siis helistatakse ja antakse teada. 24 tundi ööpäevas on auto linnas olemas. Kui auto läheb hooldusesse või on häire kuskilt kaugemalt, siis tuleb teine patrull asendama.

Ma olen kuulnud, et sa õppisid hoopis lasteaia õpetajaks…
Ma läksin lasteaeda õpetaja abiks, kuna õpetajaid ei olnud võtta ja ma sain lastega päris hästi hakkama – lapsed kuulasid mind. Siis pakutigi mulle ajutise lepinguga lasteaia õpetaja kohta. Esimene aasta töötasin nii, et mul kvalifikatsiooni polnud. Kolleegid toetasid mind ja sain sedasi hakkama. Seejärel astusin Tallinna Ülikooli, mis on mul siiani lõpetamata, aga kõik ained on tehtud.

Lõputöö siis veel?
Jaa, lõputöö on vaja ära teha. Sellega jäin hätta, polnud aega ja vist ei olnud tahtmist ka. Aga kui ma selle kunagi ära teen, siis see on mul olemas ja võib-olla kunagi pensionipõlves lähen uuesti lasteaeda tööle.

Natuke üllatav üleminek – lasteaiast turvafirmasse.
See tuli mullegi ootamatult. Töötasin ühes laste riiete kaupluses müüjana. Enne seda olin veel Ekspress Hotline’is, aga see müügitöö mulle väga ei istunud. Endised töökaaslased, kes G4Si olid läinud, ütlesid, et haiglas on turvatöötajat vaja. Ütlesin, et okei. 24 tundi tööl ja kolm päeva vaba – võin teha küll seda ja mööda külge maha ei jookse. Objekti tundsin ka hästi. Läksin turvajuhi Arbo Aasoja juurde ja rääkisime jutud selgeks. Kolm kuud olin Keila haiglas, kolm kuud Pauligis. Peale seda ütles üks endine patrulli töötaja, et oleks inimest juurde vaja. Ja nii see alguse saigi.

Kas lasteaiaõpetaja kogemusest on tänases töös kasu ka?
Tegelikult on. Osa tänastest Keila noortest olid ju minu kasvandikud lasteaias. Neil on mingil määral respekt minu suhtes – tema oli meil lasteaias kasvataja ja tema sõna ikka kuulasime. Ja kui noored ei kandnud Keila peal rattakiivrit, siis sai neilt küsitud, kas te ei mäleta seda trikki, mis ma teile lasteaias tegin, kui panin kanamuna rattakiivri sisse ja lasin sel kiivri sees maha kukkuda. Kiiver kaitseb ju sinu, mitte kellegi teise pead.

Vahepeal tuleb telefonikõne. Margit ja Roland on saanud kliendilt soovitusindeksis 10 punkti. Oktoobri keskel käisid nad väljakutsel ühte eramajja, mis kuulub G4S valvedivisjoni direktorile Villu Õunale. „Imeline jõu ja tarkuse kombinatsioon," kirjutas ta tagasisides.

Kui turvaline Keila on?
Öösel kell kolm mina julgen linna peal käia. Aga on inimesi, kes seda ei julge. Siin on paar punti – eestlased ja venelased, kel on mingi kana kitkuda. Siis nad käivad ja laiutavad. Koos politseiga oleme selle enam-vähem kontrolli alla saanud.

Mida sa soovitad Keila inimestele, et nende kodukant turvalisem oleks?
Kui nad näevad probleemi, siis tuleb teavitada politseid või meid. Kontrollime kindlasti info üle ja vajadusel sekkume.

Meenub mõni selline olukord ka?
Hiljuti tabasime üheksa noort, kes tühja koolimajja sisse murdsid. Selle info saime linnakodanikult, kes kuulis lõhkumist ja klaasiklirinat. Läksime Rolandiga asja kontrollima. Vaatasin perimeetri üle, läks natuke aega ja sellest avast, kust sisse murti, tuli üheksa noort välja.

Pool klassitäit lapsi?
Põhimõtteliselt küll. Kusjuures kõik olid täisealised. Kunstitudengid, kes käisid videot tegemas. Ma ütlesin neile ka, et küsige teinekord linnavalitsusest kontaktid ja luba sinna hoonesse minemiseks.

Miks teid siia Keila peale patrullima on vaja?
Politseil on tööd niivõrd palju ja meie saame olla esimene korrarikkumise fikseerija. Vajadusel kaasame politsei. G4Si patrullauto on linnas olemas, kliente on siin palju, ja turvaettevõttena saame kogukonna turvalisust parandada. Kutsume inimesi korrale, kui avalikult alkoholi tarvitatakse, hoiatame inimesi, jagame helkureid. Politseilt küsisime peoga helkureid ja kui pimedal ajal näeme mõnda jalakäijat, kel seda pole, siis anname helkuri ja palume külge panna. Patrullimise marsruut on meile küll ette antud, aga tegelikult patrullime rohkem.

Meenub mõni põnevam vahejuhtum ka?
Helistas politseist Lääne-Harju välijuht. Põllu tänava ühiselamust tehti väljakutse ja natukese aja pärast helistas ka G4S juhtimiskeskus, et seal vajavad inimesed abi, kuna ukse taga lõhutakse ja laamendatakse. Olin selleks hetkeks töötanud paar–kolm kuud. Läksime tollase paarilisega sinna ja üks hetk oli minust 25 meetri kaugusel matšeetega meesterahvas vastas ja vehkis seal. Siis ma mõtlesin küll, et mida veel!? Võttis ikka kõhu alt jahedaks. Aga suutsime olukorra kuidagi lahendada. Politsei jõudis kolme minutiga ja viisid selle noormehe lõpuks hullumajja. Mees oli skisofreeniahaige ja tal olid rohud võtmata.

Milline üks patrulltöötaja peaks olema?
Hea suhtleja kindlasti. Patrull on firma nägu, keda klient esimesena näeb. Ta peab olema eeskujulik ka linnapildis. Sigadusi teha ei tohi, sest jutud levivad väga kiiresti.

Ehk peab siis oskama käituda ka töövälisel ajal?
Jaa, loomulikult. Sellises väikses kogukonnas nagu 10000 elanikuga Keila teatakse sind päris hästi. Ei saa eeldada, et oled hall hiireke, kes käib patrullis. Enesekindlus on ka tähtis. Sa pead oma sõnadele kindlaks jääma, mitte nii, et kord lubad linnaelanikul avalikus kohas alkoholi juua ja kord ei luba. Ja mis alati hästi mõjub, on naeratus!

Kui kõva rutiinitaluvust su igapäevatöö nõuab?
Ega hommikul tööle tulles ei tea kunagi, mida tööpäev toob. Ja see meeldib mulle. Ma saan ise otsustada ja ise vastutada. Ma saan oma töös midagi kasulikku teha. Mul sõbranna ütles ka, et see töö sobib mulle, ja see on see, mida ma tahan teha. Selle nelja aasta jooksul pole mul kordagi olnud tunnet, et ma ei viitsi või ei taha tööle minna. Vahel ei kuule hommikul äratuskella, aga eks lõpetav vahetus helistab ja siis saab kähku riidesse pandud ja tööle joostud.

Keila on ju sinu enda kodukoht, mille eest sa siin G4S patrullis hoolitsed.
Jah, täpselt. Seda tööd tuleb teha missioonitundega. Ma saan siin midagi korda saata. Ja eks ka töövälisel ajal küsitakse tihti, kuidas linna peal olukord on.

Kuidas meeskolleegid suhtuvad sinusse kui naissoost patrulltöötajasse?
Kui ma alustasin, siis meestel võttis ikka aega leppimaks sellega, et naisterahvas on patrullauto roolis ja teeb turvatööd. Arvati, et ma ei saa hakkama ja olid skeptilised.

Püüdsid siis ennast tõestada neile?
Jah! Olin tööl olnud umbes pool aastat, kui Keila kioskitesse sisse murti. Ma sain need noored kätte ja peale seda muutus ka arvamus sellest, et ma tööd ei oska teha. Needsamad noored olid ka varem lõõpinud, et mis ma teen, kui midagi juhtub. Ütlesin, et siis ma hakkan tööd tegema. Kinnivõtmise hetkel nad palusid mind veel, et ma politseid ei kutsuks, sest neile ei ole jamasid vaja. Ma ütlesin neile, et nad juba korraldasid jama. Teie tegite sigaduse ja mina pean nüüd tööd tegema, meil oli ju kokkulepe. Peale seda see punt tõmbus tagasi.

Mida sa arvad G4Sist kui tööandjast?
Hea tööandja!

Miks sa nii arvad?
Ei saa ühtegi halba sõna öelda. Töövahendid on olemas, tööriided on seljas. Palk makstakse õigel ajal ära. Hüvesid on ka. Kui oled spordiklubi liige, saad ujumas käia või spordisaalis. G4S kui tööandja on minu jaoks super. Praegusel hetkel ei vahetaks ma G4Si ühegi teise tööandja vastu.

* Üllatusreid alaealistele suitsetajatele

Koostöös Keila kooli turvatöötajaga käib G4S ekipaaž vahel kooli ümbert suitsetavaid alaealisi kinni nabimas. Nii ka sel novembrikuu reedel kella kümne ajal, kui Margit ja Roland Keila peal patrullivad. Facebooki sõnumitega saadetakse info suitsetajate võimalike asukohtadega ja seepeale asub ekipaaž kohe reidile. Koolimaja ümbruses kammitakse läbi teada-tuntud kohad, varjualused, kus lapssuitsetajatel käia meeldib. Igal pool on tühjus. Tundub, et suitsetamine pole enam noorte seas populaarne või on sigaretinäljas õpilased ettevaatlikumaks muutunud.

Hakkame tavapärasele patrullringile naasma, kui märkame põõsastes kolme noormeest. Margit jätab auto seisma ja Roland jookseb välja suitsetajate poole. Põõsastes seisab kolm 16aastast kooliõpilast, jalge ees Phillip Morrise sigaret, millest on jõutud vaevalt paar mahvi tõmmata. Poisid on üsna ehmunud näoga ja väga rääkida ei taha. Noortelt küsitakse dokumendid ja kirjutatakse nimed üles. Info antakse hiljem üle noorsoopolitseile. Margit loeb karmil toonil veel sõnad peale ja lubab poistel kooli peal jutu lahti lasta, et G4S võtab suitsetajaid vahele. „Selge," vastab üks poistest ja hakatakse kooli poole lonkima. Nädal enne oli Margiti ja Rolandi saagiks viis alaealist suitsetajat.

G4Si siseajakirja SENSOR saad lugeda siit!

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar