Meie töötajad

Elena Simankova: turvaäris ei ole nn naistetöid

  • Kuupäev: 27.04.2015
    Autor: Maria Šnaper

Pole saladus, et olemuselt maskuliinses turvaäris on suur osakaal naistel. G4Sikate seas on naisterahvaid eri ametikohtadel vähemalt kolmandik. Sel korral võtsime ette käigu piirilinna ning tegime lähemalt tutvust Narvas elava ja Eesti Energia Elektrijaamas töötava Elena Simankovaga. Elenat külastas ja temaga vestles kommunikatsiooniosakonna praktikant Maria Šnaper.

Päev, mil kohtume Elenaga Balti Elektrijaama tuhamäe jalamil, on tähenduslik selle poolest, et siis sai täis täpselt üks aasta ajast, mil Elenast ja paljudest teistest elektrijaama töötajatest said G4Si tööpere liikmed. Räägime Elenaga sellest, kuidas on naisterahvana töötada turvaäris, millised on kogemused esimesest G4Si-aastast ning tutvustame tema vabatahtlikku tegevust noortega.

Ei ole puhtalt meeste mängumaa
Paljude kõrvaltvaatajate jaoks võib tunduda turvatöö lihtne, kuid märkamata jääb, kui palju nõuab see töö keskendumist ja tähelepanu. „Naisi on meil ettevõttes küllaltki palju ja me saame suurepärast hakkama. Kuid naised jäävad ikkagi naisteks, isegi siis, kui nad töötavad nn meeste sfääris. Sellegipoolest ei ole ma kuigi kindel, et saame enam rääkida turvateenindaja tööst kui puhtalt meeste mängumaast," arutleb Elena, kes on turvatööd teinud juba üle kümne aasta ja tunneb valdkonda erinevate ettevõtete vormi kandnuna pea läbi ja lõhki.

Ta on veendunud, et naiste roll ja panus sellesse töösse ei ole meeste omast sugugi väiksem ainuüksi juba sellepärast, et tööülesanded on enamjaolt samad. Teadupärast on turvavaldkonnas vaid üksikud ametikohad, kus naised ei tööta ja need eeldavad üldjuhul relvamaailmaga sina peal olemist. Enamiku muude turvatöödega saavad naised praktiliselt sama hästi hakkama ja võivad mõnes asjas loomu poolest paremadki olla. „Meil ei ole kergemaid „naiste tööülesandeid" ja raskemaid „meeste töid". Naistesse suhtutakse samasuguse lugupidamisega kui meestesse," tõdeb Elena ise.

Naljad ja distsipliin käsikäes
Tööpaiga, kus Elena töötab, muudab eriliseks mõneti see, et üheskoos on samal objektil koos töötatud mitu aastat ning see on kasvatanud ühtehoidmist. „Mulle meeldib minu töö ja kollektiiv. Meil puudub ülevalt alla vaatamine sõltumata sellest, mis ametipositsioonil keegi on. Omavahelised suhted on soojad või isegi lahked," jutustab Elena.

See, et ülemus võib tööajal olla ka hea sõbra või tuttava rollis, ei tähenda tema sõnul, et kusagil jääks mõni tähtis tööülesanne tegemata. „Leidub hetki, kui võime istuda koos maha ja teha nalja, kuid samas on ka distsipliin omal kohal," märgib ta. Selline õhkkond toetab üksteisega läbisaamist ja koostööd ning on paljuski ühe hea töökoha aluseks. Põhjust ei tule samas ka kaugelt otsida: kollektiiv ise on küll aja jooksul muutunud, kuid inimesed, kes sellele aluse panevad, on jäänud samaks ning aastatega on jõutud üksteist hästi tundma õppida. Elena töötab elektrijaamas juba 2004. aastast.

Esimene aasta G4Sis
Esmalt töötas Elena Eesti Energia Elektrijaamas Securitase vormi kandes, seejärel sai riietus välja vahetatud USSi mundri vastu ning eelmise aasta kevadest vaatab vormirõivailt vastu G4Si märk. „G4Si tulles mõtlesime, et mis nüüd ikka muutub peale logo meie riietusel, kuid ainult sellega muudatus siiski ei piirdunud. Mingil määral muutus meie palganumber, mis oli kindlasti meeldiv, ning muutus ka ülemus, kes on väga sümpaatne inimene, alati kättesaadav ja alati nõus informeerima vajalikes küsimustes," räägib Elena.

Üheks teistsuguseks kogemuseks peab ta ka novembris täiendkoolituse raames läbiviidud „Mina olen G4S" hea tava koolitust. „See koolituse osa, mis puudutas suhtlust kollektiivis ja sellesse suhtumist, oli äärmiselt meeldiv ja vajalik. Seal kerkis pinnale mõte, et kõik me oleme erinevad, kuid moodustame ettevõttena ühtse terviku. Tundub, et meie organisatsiooni jaoks on see oluline sõltumata sellest, kelle kingadest me ettevõtet vaatleme. Sõltumata sellest, et erinevus rikastab, on oluline pidada meeles kõike seda, mis meid ühendab, seda enam praeguste sündmuste taustal maailmas. See tekitab ühtsustunde ja muudab suhtumist üksteisesse," arendab Elena edasi koolituselt saadud mõtteid. Väga oluline on Elena jaoks seegi, et tänu paindlikule töögraafikule saab ta pühenduda teda huvitavatele õpingutele ja vabatahtlikule tegevusele noortega.

Elu on pidev liikumine
Elena iseloomustab end kui optimisti, kelle elukorraldust juhib moto „Elu on pidev liikumine". See tähendab tema jaoks aina kõrgemate eesmärkide seadmist ja nendeni pürgimist. Sellised põhimõtted jätavad küll puhkamiseks vähe aega, kuid oma töös ja huvitegevustes on Elena leidnud just selle soone, mis aitab hoida meeli erksana.

Peale selle, et Elena töötab G4Sis, õpib ta Peterburi Vaimulikus Akadeemias ning tegeleb Narva käitumisprobleemidega noorte aitamisega ja suunamisega paremale eluteekonnale. Noortele, kes on proovinud ja näinud elus rohkem, kui üks laps peaks teatud eluetappi jõudes, korraldab Elena suve- ja talvelaagreid, ühisüritusi ning hoiab nendega püsivalt kontakti ka töiste argipäevade lõpus.

Elena tegevus noortega algas täiesti vabatahtlikult ja spontaanselt ega ole seotud ühegi noorsoo-organisatsiooniga. Just selles tegevuses on leidnud loo kangelanna oma tõelise kutsumuse. „Kui me vaatame ühiskonna mõistet laiemalt, siis iga ühiskond põhineb väärtustel, mis on seotud piiblilugudega. Kui vaatame konkreetselt meie tänapäeva ühiskonda, siis paljud väärtused on läinud ajaga kaduma. Minu ülesanne on suunata lapsi, kellega tegelen, teele, mis soodustaks neil saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. Seda protsessi soodustavad paljuski minu õpingud, mis ei piirdu ainult usundite ja vaimuelu valdkondadega, vaid ka psühholoogiaga," selgitab Elena oma tööväliste tegevuste tagamaid ja motiive.

Töö ja tööväline üksteist täiendamas
„Ma tegutsen küll näiliselt mitmes üksteisest täiesti erinevas valdkonnas, ent tegelikult on mu töö ja tööväline tegevus suurepärases omavahelises kooskõlas," leiab ta. Ja tõepoolest, tegutsemisel käitumisprobleemidega noortega ning turvatööl on omad kokkupuutepunktid täiesti olemas. Turvatöös on ääretult oluline ennetamine ning varakult noortele õige suuna kätteandmine on niisamuti ennetus.

„Kui ma tulen tööle, on mul võimalik keskenduda täielikult vaid töökohustustele ja jätta kõik tööväline koju, samas puhkepäevadel võin lülitada end tööl toimuvast täielikult välja," on Elena suutnud oskuslikult oma elu seada. Seejuures pälvib erilise tänutunde töögraafiku paindlikkus ning ülemuse ja ülejäänud kollektiivi vastutulelikkus ja mõistev suhtumine. „See töö võimaldab mul muuhulgas tegeleda sellega, mis mulle väga korda läheb ja millesse suhtun erilise hoolega."

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar