Meie töötajad

Meelis Mesipuu kutsub Võhandu maratonile

  • Kuupäev: 24.03.2015
    Autor: Julia Garanža
Kevad algab juhtimiskeskuse vahetuse juhi Meelis Mesipuu jaoks siis, kui saab kajakiga vetevoogusid mõõtma minna. Neli aastat tagasi avastas ta sõprade mahitamisel närvekõditava Võhandu maratoni ning nüüd käib igal kevadel 100-kilomeetrist jõemaratoni tegemas.




„See on nii äge elamus, mida tahaks teistegagi jagada. Ehk on veel jõemaratoni huvilisi? Võhandul saab nalja, näeb lahedaid inimesi ning mis peamine, saab kombata enda võimekuse piire," räägib Meelis innustunult ühest oma lemmiktegevusest.

Läti piiri lähedal Abjas elav Meelis on lapsest saadik veega sinasõber. Kui helistan talle, on ta parasjagu hõivatud oma võistluskajaki „tehnoülevaatusega". „Lähen homme Pärnu jõele, enne maratoni on vaja väheke intensiivsemalt treenida," annab ta teada. Intensiivsem trenn tähendab Meelise kõnepruugis lisaks üldfüüsilisele, jõusaalist tulevale koormusele, ka 8-tunnist jõeretke.

„Võhandu maratonile ei tasu mütsiga lööma minna. 100-kilomeetrilisel distantsil on mitmeid ohtlikke kohti ning kui on soov maraton täismahus läbi teha ja seda ühes tükis, siis peab olema ettevaatlik ning oma meeskonnas 100% kindel," jutustab Meelis.

Kahel korral on Meelis käinud Võhandut mõõtmas sõpradega ning mõlemal korral jäi maraton erinevatel põhustel lõpetamata. „Jõgi paneb inimesed proovile – igaühele see võistlus ei pruugigi sobida," jääb Meelis katkestamise põhjustest rääkides poliitiliselt korrektseks. Igal juhul kahel viimasel aastal on ta eelistanud käia maratonil üksi, et distants saaks ikka täies mahus läbitud.

"Jaa!" kiivrile ja päästevestile, "Ei!" alkoholile

Maratoni kirjeldusest selgub, et „startides Võru linnast Tamula järvelt on jõekaldad esmalt madalad. Peale mõnetunnist aerutamist muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu. Ürgorg on liigendatud paljude lisaorgudega ning ääristatud järskude metsaste kallaste ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega."



Idüllilised vaated pole aga sugugi ainus maratoni väärtus. Adrenaliinirohkeid hetki on jõel varuks mitmeid. „Kärestikulised kohad ajavad vere mõnusalt surisema. Alkoholiga pole siin midagi teha, reaktsioon peab olema kiire. Soovitan kanda kiivrit, sest maratonil on mitmeid kohti, kus see võib elu päästa. Umbes 75. kilomeetril ja peale viimast söögipausi tekib hetk, kus tekib meeletu väsimus ja käegalöömise tunne. Reeglina on siis riided läbimärjad ning jõuvarud otsakorral. Siis võib lonksu külmarohtu võtta," mainib Meelis ja lisab, et kindlasti tasub kaasa võtta varuriided. „Samuti peab paadiseltskonda komplekteerides olema inimestes kindel, sest jõeretk võtab nii füüsiliselt kui ka vaimselt võhmale."

Võhandu maratonile saab end registreerida märtsi lõpuni. 

Kevadised võistlused aerutamissõpradele
• 18. aprill Võhandu maraton
• 25. aprill Türi-Tori VI kiirlaskumine
• 9. mai Tänassilma Paadisprint

Vaata lisaks:www.vohandumaraton.ee


 


 

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar