Meie töötajad

Raivo Raudsepp: iga tegevusvaldkond täiendab teist

  • Kuupäev: 16.02.2015
    Autor: Maria Šnaper

Eestimaa südame vahetuses läheduses ja täpsemalt Türi linnas elab patrullekipaaži julgestustöötaja Raivo Raudsepp. Raivo on pikaaegne G4Si tööpere liige, kellel saab augustis täis 20 aastat tööstaaži, lisaks on ta tubli pereisa, aktiivne spordiinimene, rahvatantsija ning usaldusväärne ja meeldiv kolleeg.  

Mis puutub aktiivsesse eluviisi, siis sport on olnud lahutamatu osa Raivo elust juba koolist saati. Kes oleks osanud arvata, et ka oma viiekümnendat sünnipäeva tervitab Raivo reipal jooksusammul? Jooksmine ja liikumine annab Raivole energiat ning on heaks vahelduseks töisele argipäevale.

Aasta alguses pärjati Raivo Raudsepp 2014. aasta parimate töötajate üritusel parima sportlase tiitliga. Raivoga käis juttu vestmas elust, tööst ja sportimisest G4Si kommunikatsiooniosakonna praktikant Maria Šnaper.

Suusatamisest rahvatantsuni
Sportliku hingega Raivo tegeleb peamiselt jooksmisega, kuid samuti meeldib talle ujumine ning talvel, kui ilm seda vähegi soosib, käib ka suusatamas. „Paraku sel aastal olen jõudnud suusarajale vaid ühe korra, kuid loodetavasti avaneb neid võimalusi veel. Kui muud moodi ei saa, siis saan oma spordipisiku toidetud ka rahvatantsus," jutustab ta.

Sportimine on Raivo jaoks kui elustiil, milleta ei kujuta ta oma tegemisi ette. „Ma ei pea ennast sundima panema spordiriideid selga ja minema välja. Spordist on saanud minu meeldiv vajadus või kui nii saab öelda, siis lausa sõltuvus. Kui tekib pikem paus ajanappuse tõttu, hakkab keha nõudma kohustuslikku liikumist ja tahes tahtmata ma avastan end jälle sörkimas."

Palju sõltub soovist
Küsimuse peale, kuidas jõuab Raivo tegeleda nii mitme erineva huvialaga, jääb ta veidi mõttesse ja ütleb pärast lühikest pausi, et ta ei tea isegi päris täpselt, aga suuresti jääb asi soovi taha kinni. Ta tunnistab, et elu on kulgenud just nii, et üks asi on tinginud teise ning tulemus on ilmne – iga tegevusvaldkond täiendab teist.

„Kui mõelda järele, siis ka tööelus on olnud heast füüsilisest vormist palju kasu. Nii mõnigi kord on tulnud ette pättide tagaajamist ja siis olengi hilisemates analüüsides jõudnud järelduseni, et treeninguteta poleks ma võimeline tegema oma tööd sama produktiivselt, kui teen seda oma praeguses vormis. (Muigab) Olen ju jõudmas üsna soliidsesse ikka, kuigi viiekümne aastasena ma ennast ei tunne."

TOP 10 jooksja oma vanuserühmas
Elus oli ka aeg, mil olude sunnil ja täpsemalt tervislikel põhjustel ei saanud Raivo enam teha harjumuspärast trenni. 1986. aastal  vene sõjaväes saadud põlvevigastus viis spordilembelise mehe ligikaudu tosinaks aastaks rajalt kõrvale. Umbes kümme aastat tagasi tekkis aga soov panna end jälle proovile, alustada otsast ja nii leidsidki jooksutossud taas tee jalga.

Alustades esiti lühemate vahemaadega, võtab Raivo praeguseks julgelt osa suusa- ja jooksumaratonidest ning tunnistab, et ajapikku on ka tulemused märkimisväärselt paranenud. Kui 2009. aastal kulus Raivol 63 kilomeetrise suusamaratoni läbimiseks 6 tundi ja 11 minutit, siis juba 2013. aastal läbis ta sama vahemaa 5 tunni ja 14 minutiga. Lisaks kuulub Raivo Eesti kümne parima jooksja hulka oma vanuserühmas.

Väljakutseks triatlon
Raivo sõnul ei ole vanus takistuseks, et teha sporti. Ainukese piiri seab enesetunne. „Kui tervis lubab, siis näen ennast sportimas ka 80- aastasena, aga eks elu dikteerib oma," lausub ta reipalt. Sportimisvõimaluste leidmise kohalt on Raivo sageli ilmutanud ise leidlikkust ning kui on tahet, siis on tekivad võimalused. Tahtest kõnelevad ka tema tulemused.  

Ainuüksi eelmisel aastal osales Raivo vähemalt kaheksas maratonis, mille hulka kuuluvad näiteks Narva Energiajooks (21 km), Eesti Ööjooks (21 km), SEB Tallinna Maraton (21 km) ja Viking Window Paide-Türi rahvajooks (13,6 km). Praegu terendavad silmapiiril juba uued võimalused ning eesseisvate maratonide kuupäevad on kõik välja kirjutatud. Tulevikus soovib Raivo end proovile panna aga triatlonis.

Oluline on leida sobiv spordiala
Raivo peamine nõuanne kõigile teistele sportima hakkamisel on selge – leida tuleb ala, mis meeldib. „Sporti ei pea kartma, peab leidma vaid ala, mis sulle sobib, aga alustada tuleb siiski ettevaatlikult. Kui rääkida konkreetsemalt jooksmisest, siis algaja võib-olla ei saagi kohe hakata läbima jooksusammul pikki vahemaid, vaid mõistlikum on alustada näiteks kepikõnniga ning alles järk-järgult koormust tõsta," soovitab ta.

Kui sportimine on juba kehasse pugenud, siis on ilma raske hakkama saada, on Raivo veendunud. „Tunne, mis tekib pärast trenni, on fantastiline ja ainuüksi selle kogemiseks võikski trenni teha. Esimesed trennid on algajale kindlasti väsitavad, kuid mõne aja pärast keha harjub, enesetunne muutub ja trenn võtab hoopis teise ilme."

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar