Meie töötajad

Ühisteenused – heade ideede kasvulava

  • Kuupäev: 31.10.2014
    Autor: Esme Kassak

Seades sammud Ühisteenuste hubasesse kontorisse Tallinnas Sossi mäel mõlgub mõttes eesmärk rohkem teada saada G4Si tubli tütre järjest laienenud teenuste skaalast ja ehk ka uutest plaanidest. Mõneti ootamatult ja samavõrra oodatult saan osa äärmiselt meeldivast tööõhkkonnast. Teenuste arendamisel on väga suur roll usalduslikul ja toetaval keskkonnal ning see on tõesti siin olemas.

Ühisteenused said alguse üle seitsme aasta tagasi, põhitegevusteks parkimis- ja liikluskorraldus. Autodega on moel või teisel seotud ka ettevõtte uuemad teenused. Alates eelmise aasta kevadest haldab Ühisteenused ELMO elektriautode laadimisvõrku ning renti. Vaid veidi nooremaks võib pidada G4S infokaitseteenust, mille sisuks on dokumentide turvaliselt ära vedamine, purustamine ja ümbertöötlusse suunamine. Kõige värskemaks uudiseks on autopesulad, millest esimene avatakse veel sel aastal.

Väikses ettevõttes on uusi suundi märksa lihtsam katsetada kui suures. Muidugi ainult väiksusest, tugevatest ideedest ja heast tahtest ei piisa. Ühisteenuste juhataja Hendo Priimägi tõdeb, et väikses ettevõttes on vähem bürokraatiat ning tänu sellele on lihtsam uut teenust käima panna, kuid seda vaid siis, kui majandustulemused võimaldavad. „Kui probleeme ei ole ja tulemused on korras, siis alles saab uusi teenuseid arendada ja ellu viia," märgib varasemalt ka teenuste arendusjuhina töötanud Hendo. Need samad uued teenused, mis on edukalt käima läinud, aitavad omakorda välja, kui on keerukamaid olukordi teiste suundade puhul.

Moodne parkimiskorraldus
Üha uute teenuste väljatöötamine ei tähenda, et põhiteenused seisaksid kuidagi paigal. Parkimist linnale korraldades on iga teatud perioodi järel vaja jälle end tõestada, et hankeleping saada. Samuti tuleb mõelda linnas liiklevate inimeste mugavusele. Moodsad ajad nõuavad moodsaid lahendusi. Selle tõestuseks viiakse mindki linna suurimatesse parklatesse väikesele ringsõidule, et tutvustada täiesti mehitamata parkimist Vabaduse väljaku maa-aluses parklas ning numbrituvastusega parkimist.

Rõõmustav uudis on Tallinnat külastada armastavatele idanaabritele, sest varsti saavad ka nemad pealinnas mugavalt ja mobiilselt parkida kodumaist sideoperaatorit vahetamata. Kaasaegsete lahenduste kõrval on väga oluline omavaheline suhtlus ja infovahetus. Arendus- ja tugiteenuste juht Aare Sepp teeb pea igal hommikul ühe parklate tiiru, enne kui kontorisse suundub. Kõikidesse kohtadesse ta mõistagi ei jõua, kuid vajalik info jõuab sellegipoolest temani. Ka tutvustusringil teeb ta mitu kõnet, et ühe või teise projekti seisu kohta üle pärida. Oma silm on kuningas.

Julgelt keset liiklust
Pole ilmselt ühtki autojuhti, kes kas või kogemata kombel ei oleks saanud kojamehe vahele ebameeldivat paberit. Ikka juhtub. Parklate müügi- ja linnaparkimise juht Martin Tubalkain märgib, et emotsionaalseid kõnesid on aja jooksul siiski vähemaks jäänud, sest inimesed annavad endale üha enam aru, kui on ise eksinud. Selle tõestuseks, et pahatahtlikult ei taheta maksmata jätta, heliseb Ühisteenuste kontoris üsna tihedalt infotelefon, millele vastates paistab klienditeenindajal Ragne Pihlil une pealt parkimise A&O koos piirkondadega selge olevat. Esimesed parkimiskontrolörid alustavad tööd aga nii vara hommikul, et kontoris tervitab neid enamasti vaid mõni üksik hing. Üks selline varane ärkaja on parkimiskontrolli ja liikluse reguleerimise juht Ganem Hasson, kes vajadusel ka ise tõttab appi, kus vaja.

Valmis tuleb olla iga ilmaga, olgu õues mõnus rannailm või sadagu „pussnuge". Vähem lihtsam ei ole liiklusreguleerija töö, kus on lisaks eelnevale vaja julgust astuda vastu hoogsale linnaliiklusele. „Lõike on erinevaid ning kõik, kes koolituse on läbinud, saavad hakkama. Teatud kohtadesse, nagu näiteks Vabaduse väljaku või Liivalaia ristmik, küsitakse siiski nimeliselt inimesi," räägib Hendo Priimägi. Möödunud suvi on eriti töörohke olnud reguleerijatele, samas kui liiklejad on pahatihti unustanud, mida üks või teine liigutus tähendab. Siis võetakse kokku kogu loominguline lähenemine – kes teeb kõva häält, kes vilistab, kes astub ise vajadusel ette – , peaasi, et kiirelt üksteisest aru saadaks ning liiklus ei seiskuks. Üllataval kombel tuleb jalakäijaid seejuures rohkem korrale kutsuda. Vaat seepärast seda vilistamist suvehommikuti Vabaduse väljakul võiski kuulda!

Toetav tiim
Sossimäele kangete müüride vahele hästi ära peidetud Ühisteenuste kontor on seest mõnusalt õdus ning üsna pea selgub, et selle taga ei ole mitte õigesti timmitud valgus või osavalt valitud värvitoon, vaid ikka inimesed ise. Mitmete vastutusrohkete ülesannetega ettevõtte ajaloos toime tulnud Aare Sepp märgib, et on jäänud ettevõttesse, kuna väga värskendav on olnud tegeleda erinevate asjadega. „Hea on teha tööd koos inimestega, keda tead ja kellega võid arvestada. Kui pead teisi kontrollima, siis oled kontrolör," toob ta humoorika võrdluse seoses kunagise tööga piletikontrolöride juhina.

Toetavat tiimi mainivad mulle pea kõik, kellega pikemalt vestlen, nagu oleksid eelmisel päeval omavahel kokku leppinud. Elmo projektijuht JaanVill, kes on üks värskemaid tiimiliikmeid Ühisteenustes, juba ühekülgse töö pärast ei kurda ning vaatamata sageli kiireid lahendusi nõudvale tööle on ta rahul. „Hommikul tuled tööle, silmad säravad. Kolleegid on toredad ja kliendid ei ole ka kiitva sõnaga kitsid – antakse ka positiivset tagasisidet. Infovahetus ja omavaheline suhtlus on väga tähtsad," võtab ta tabavalt kokku.

Seiklusspordist kruiisireisideni
On siiski midagi, mis seda vahetut ja sageli vahva huumoriga vürtsitatud suhtlust veelgi selgitab. Nimelt on Ühisteenuste meeskond sõltumata majanduslikust olukorrast püüdnud alati leida viise, kuidas ka töövälisel ajal üksteist paremini tundma õppida. Üheks vanimaks traditsiooniks on kujunenud hooaega kokkuvõttev sügisene Rootsi kruiis, mis sai alguse seoses Tallinna sügisjooksudel liikluse korraldamisest. Kuni G4Si suvepäevade taas ellukutsumisele tehti omakeskis suvepäevi ning sel kevadel pandi end proovile näiteks seiklusliku infotehnoloogilise orienteerumismänguga Otepääl. Üheks niiditõmbajaks, kes osavalt asjad liikuma paneb, võib kindlalt pidada särasilmset parklate teenindusjuhti Ivi Näkki. „Mõnda tuleb ehk natuke rohkem torkida, aga üldiselt on kollektiivi toetus suur ja kõik panustavad. Kindlasti ei ole see lisakohustus, vaid annab hoopis auru juurde," avaldab ta.


Kurioosne lugu elektriauto rentimisega

Elektriautode rentimise populaarsust näitab tõsiasi, et vahel võib rendipunkti juures isegi elavat järjekorda kohata. Eriti populaarsed on elektriautod Tartus, kuhu senisele kahele masinale lisandus sügisest veel kaks autot. Just Tartust pärineb juhtum, kui auto tuli hooldusesse viia ning inimene ootas juba rendipunktis, kui see tagasi toodi.

Märksa kurioossem lugu juhtus selle aasta alguses aga Tallinnas, kui üks välismaalane soovis elektriautot rentida, jutustab Jaan Vill. Elektriauto rentinud kunde oli läinud Viru keskusesse sisseoste tegema ja auto selleks ajaks laadima jätnud, kuid unustas uksed lahti. Autot soovis rentida samal ajal ka üks väliskodanik, kes sõlmis igati korrektselt lepingu, kuid ei saanud eestikeelsest teatest aru, et hetkel ei ole auto vaba. Kuna uksed olid lahti, istus välismaalane sisse ja võttis auto kasutusele. Sellega seiklus veel aga ei lõppenud. Sisseoste teinud klient pöördus meie poole ning autot hakati otsima. See leiti koos paarikesega hiljem metsaservast Tallinna lähistel...
Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar