Meie töötajad

G4Slased: Hobiaednik ja veekoera pidaja Kaja Ets

  • Kuupäev: 15.11.2013
    Autor: Esme Kassak

Finantsdivisjoni peaspetsialisti Kaja Etsi töö möödub suuresti arvuti taga, nõudes ülimat täpsust numbrite ja andmebaasidega. Moskvast saadud  inseneridiplomiga Kaja oli algselt plaaninud aga bioloogiat minna õppima, mistõttu pole imestada, et tema hobid on numbritest palju rohkem käega katsutavad. Aias kasvab mõnikümmend okaspuud ja roosi, osaliselt juba enda paljundatud. 

Ligi neli aastat tagasi, kui Kajal õnnestus lõpuks kolida korterist majja, saabus tema perre uus liige – veekoer, landseer Rikshpati Grafika (tähtede valitseja hindi keeles).  Mitut põlve linlasena ei lastud Kajal lapsena koeramõtet isegi mõelda mitte, kuid päris oma kodu puhul oli plaan kohe paigas. Alustuseks täitis Kaja internetis väikese küsimustiku, et leida enda elustiili ja eelistustega sobiv koeratõug. „Ma teadsin, et tahan suurt koera. Landseer oli täpselt õige – selline põnev ja majesteetlik tegelane," meenutab ta. Millega Kaja oma pead aga üldse ei vaevanud, oli tõsiasi, et veekoerana toob uus pereliige tema harjumustesse veel ühe muudatuse. Lausa ootamatult kõlab Kaja ülestunnistus, et ta ise ei ujugi. Põhjus viib tagasi tema lapsepõlve, mil kolmeaastaselt napilt uppumisest pääses. Samas selgub, et veekoera pidamine otseselt ujumist ei nõuagi, küll aga tuleb treeningutel vees kaasas käia, juhendada kaldalt ja vahel olla ka „patsist" tiritava rollis. „Õnneks pole ka mu koer vee järele hull. Me tegeleme asjadega, mis meile mõlemale pakuvad vaheldust: suvel veetreeningud, talvel kelgutamine," jutustab Kaja.

Koeraga vastastikku harjumine võttis kangete iseloomudega asjaosalistel aega tubli pool aastat, ent nüüd ollakse parimad sõbrad. Rahumeelsele koerale on Kaja sõnul parimaks tunnustuseks hea sõna, patsutus ja kodus võimalus mõnusalt perenaise jalge ees lesida. Seni suurimaks pahanduseks on jäänud Puukoolist toodud väga okkalise kukerpuu lõhkumine, mis aednikuhingega Kajal õnnestus lõpuks aga päästa nii, et ühest taimest sai koguni kaks. Koera kasvatamine ja temaga näitustel käimine on Kajale läbi uute sõprade aga veel ühe hobi juurde toonud ning selleks on kodune veinitegu. Arvestades seda, millest kõigest on Kaja suuteline veine pruulima, võiks välja anda raamatu „Veiniga terveks". Meie vestluses jäävad lõpunootidena kõlama jõhvikas, piparmünt ja astelpaju. 

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar