Meie töötajad

Peeter Torim: „Alati saab midagi paremini teha“

  • Kuupäev: 30.08.2013
    Autor: Esme Kassak

Sularahadivisjoni uus direktor Peeter Torim on uues ametis olnud alates maikuust. Vaatamata kaardimaksete ja e-panganduse kiirele arengule, on sularahal jätkuvalt tulevikku. Kas või sel lihtsal põhjusel, et seda näed ise, saad katsuda ning suudad paremini kontrollida, kui poes ostude eest tasudes välja annad. Sularaha sektor kasvab tema sõnul koos majanduse ja teiste tehnoloogiate arenguga, kaotamata oma tähtsust. Nii polegi varem peamiselt finantsasutustes töötanud Peetri jaoks G4S-i tulek kuigi kardinaalne muutus, sest sularahadivisjoni eesotsas puutub ta igapäevaselt kokku valdkonnaga, kus olnud tegev alates 90ndate algusest nii Eestis kui ka Baltimaades ning samuti Soomes ja Rootsis. Rahvusvaheline pole aga mitte üksnes Peetri ametialane, vaid ka isiklik taust – eesti keele kõrval kõlab peres leedu keel, kuna ta on abielus leedulannaga.

Meeldiv tutvuda! Kuidas esimesed paar kuud kulgenud on?
Tänan küsimast. Kaks esimest kuud on olnud pingelised ja intensiivsed, täis uue õppimist, inimeste, klientide ja tööga tutvumist. Mul on kliendina olnud G4S-iga Sularahadivisjoni endise juhi Veiko Vaheriga ligi seitse aastat hea koostöö. See kõik aitab sisse elada, kuid täielikku pilti enne ette ei saa, kui ise ei tegele asjaga.

Sularahadivisjonis töötab üle 300 inimese. On see Sinu seni kõige suurem tiim?
Jah, see on mu kõige suurem tiim töötajate arvu poolest. Riikide arvu suhtes oli eelnevaks väga huvitavaks töökogemusesks First Data-s (First Data pakub maksetehnoloogilisi lahendusi erinevates riikides - toim), Balti operatsioonide valdkonna juhtimine kus Eestis, Lätis ja Leedus töötas kokku 130 inimest.

Varasemalt oled töötanud panganduses ja finants- ja kaubandusettevõtteid teenindavas firmas. Mis tundega tulid turvafirmasse?
Väga hea tundega! See ei ole täiesti kardinaalne muutus. Kui ka siin vaadata kliendibaasi, siis väga olulisteks klientideks on finantsasutused. G4S on väga kõrge prestiižiga suur rahvusvaheline ettevõte. Selliseid positiivseid punkte on mitmeid, mis osutusid kaalukeeleks otsustamisel. Samas ka turg ei seisa paigal, konkurendid ei seisa paigal. Pigem on see täiendav motivatsioon, et on võimalik ühineda organisatsiooniga sellises huvitavas situatsioonis, kus on käsil palju uusi väljakutseid. Hästi palju klientide poolt ootust ja meie poolt võimalusi teha teistmoodi, teha paremini, kasutada korporatsioonis olevatknow-how’d ja kompetentsi. Need on need kohad, kus ma tunnen, et see on väga väärt, huvitav ja motiveeriv väljakutse ja väga korralik tööandja, kelle heaks on rõõm töötada.

Mis Sind ennast innustab ja käivitab?
Ma arvan, et progress või millegi paremini tegemine. Sellist olukorda ikka naljalt ei leia, kus midagi paremini või efektiivsemalt ei annaks teha, vähemate vigadega ja vähem ressurssi kasutades. See kõik ei kajastu kokkuvõttes ainult kliendi rahulolus, vaid selgelt ka töötajate rahulolus. Ei ole näiteks õiglane oodata töötajatelt, et nad teekisid puudulikult korraldatud ja aegunud töövahenditega tööd  sagedaste või pidevate ületundidega. Selle tulemuseks on see, et inimesed põlevad mingil hetkel lihtsalt läbi või lahkuvad ettevõttest. Loomulikult on päris suur kunst mistahes muudatust läbi viia ja inimestele teadvustada, et nad pole mitte selle protsessi subjekt, vaid oluline osa. Kui nad ise ei osale lahenduse leidmisel või ei tahagi midagi muuta, siis loomulikult midagi ei toimu või toimub väga vaevaliselt. Mina olen selles mõttes hästi positiivselt meelestatud ja usun, et enamus inimesi toetavad mõistlikke muudatusi. Usun, et teadliku ja sihikindla selgitamise kaudu on võimalik vastasseise ületada, sest rumalaid asju reeglina juurutama ei hakata.

Mida pead töötajate olulisimaks motiveerimisvahendiks?
Ehk kõlab see liiga lihtsustatuna, aga eelkõige head mikrokliimat ja selle loomist. See tähendab, et kõik töötajad peavad end hästi või vähemalt mõõdukalt hästi tundma. Töötajad peaksid tulema heameelega tööle, et teha edukas tööpäev, olla kasulik ettevõttele ja klientidele ning samas tunda ka ise, et see on õige asi, millega tegelevad. Sellist ühtset motiveerimise võluvitsa ei olegi, pigem on tegemist inimeste tundma õppimisega ja arusaamisega, mis kedagi isiklikus plaanis innustab, või ka sellega, mis on kellegi jaoks demotiveerivad tegurid, ja proovida tähelepanu pöörata neile mõlemale.

Töötad valdkonnas, mille keskmes on raha, aga õppinud oled hoopis õigusteadust. Mis teema Sul selle õigusega on?
Õigusteadusega on selline lugu, et see on kuidagi aegade algusest unistusena mu peas olnud. Reaalselt osutus võimalikuks Tartu Ülikoolis kaugõppes teha õigusteaduse bakalaureusekraad ebatavaliselt hilja, olles 35-aastane. See oli  Nordea panga Leedu tütarpanga käivitamise pingeline periood ning töö ja õpingud koos sagedaste sõitudega marsruudil Vilnius-Tartu olid huvitavaks väljakutseks . Eelmisel aastal tegin Tallinna Tehnikaülikooli Õigusinstituudis magistrikraadi. Iseenesest hindan ma kõrgelt mistahes mõistlikku, praktikas kasutatavat haridust ja ma näen ka, et mul endal on nii töösituatsioonides kui ka isiklikus elus reaalselt sellest haridusest väga palju kasu olnud.

Nii et kui Sa täna ei töötaks siin, võiksid töötada…?
Peeter näitab Eesti Juristide Liidu liikme tunnistust. Akadeemilises mõttes olen jurist ja võiksin töötada juristina. Ometi pole seda ühtegi päeva oma elus teinud, kuna avanenud juhtimisvõimalused on mind alati rohkem paelunud.  Mis mulle õigusteaduse juures imponeerib, on metodoloogiline, süsteemne lähenemine asjadele. See, kuidas keerulisi elulisi situatsioone saab kirjeldada ja reguleerida läbi õigusaktide.

Millistest põhimõtetest oma töös lähtud?
Õigusteaduse ja juura süsteemsuse valguses meeldivad mulle korrastatud süsteemid ja läbimõeldud, planeeritud asjad. Läbi mõtlemata ja kiirustades tegemine ei vii kokkuvõttes kuhugi. See võib mõnedele inimestele osutuda ka väga oluliseks demotivaatoriks. Olen planeerimise ja mõistliku ajakasutuse poolt, aga ka paindlikkus on oluline. Kui hakkad süsteemi süsteemi enda pärast looma, siis kaob iva ära.

Sinu töö on selline, mida ei saa alati kellast kellani teha. Kuivõrd leiad aega pere jaoks ja mida koos armastate teha?
Hästi palju abi on sellest, et abikaasa ja vanavanemad  on tublid ja alati abivalmid. Tänu neile on mul vahel võimalik täiendavat aega näpistada pere arvelt, aga proovin ikka maksimaalselt nii nädala sees kui ka nädalalõppudel perega koos aega veeta. Koos teeme erinevaid asju, näiteks käime sõpradel külas ja armastame reisida. Oleme multikultuurne perekond, tütar (8) sündis Vilniuses ja poeg (5) Tallinnas. Iga aasta üritame käia Leedus, kus on abikaasa juured ja sugulased. Hiljuti käisime tööde vahepeal Itaalia ja Prantsusmaa reisil, mis lastele väga meeldis, nüüd (juuni lõpus – toim)Taani Legolandis. Eestis olles püüame aktiivselt aega veeta, jalgrattaga sõita ja rulluisutada. Meie peres rulluisutavad kõik peale poja, tema veel veidi pelgab uisutada ja eelistab jalgrattasõitu. Viimsis on erinevate spordialadega tegelemiseks väga head tingimused, näiteks kergliiklusteid on piisavalt.

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar