Meie töötajad

Hind või kvaliteet?

  • Kuupäev: 15.04.2013
    Autor: Priit Sarapuu

Priit Sarapuu
AS G4S Eesti juhatuse esimees

Riigihangete korraldust Eestis on aastate jooksul mitmel korral märgatavalt parendatud ja täna on kasvõi kümne aasta taguse ajaga võrreldes pea valgusaastate võrra edasi astutud.  Hoolimata edusammudest vajab  sellealane regulatsioon muutmist, kuna (madala) hinna ülimuslikkus kvaliteedi ees on väga paljud avaliku sektori tellijad ja erasektori teenuseosutajad asetanud sellisesse kahvlisse, millest aluspõhimõtteid või paradigmat muutmata väljapääsu pole.

Alles paari nädala eest kirjeldas Äripäev  dilemmatmille ees seisavad avaliku sektori tellimusi täitvad arhitekti- ja projekteerimisbürood. Probleem on lihtne – tellija seab riigihankel endale parimas usus kõrged eesmärgid, kuid vahendeid selleks napib ja tööde teostajaks valitakse pakkumus ainult odavaimale hinnale tuginedes. Tulemus – järeleandmised tehnilises või tööjõu kvaliteedis, mis omakorda mõjutavad märgatavalt oodatud lõppresultaadi kvaliteeti.

Pole uudiseks

Arhitektide kirjeldatud ainult madalaima hinna eelistamisest tekkiv probleem ei ole tegelikult ühelegi riigihangetel osalevale ettevõtjale  uudiseks.  Tavapärane on olukord , kus hanke tellija pole nõus avalikult tunnistama (kellele siis ikka meeldib oma vigu tunnistada) maksumuse osas tehtud hindamise valearvestusi. Sageli minnakse  hanketingimuste muutmise teed , mis enamasti väljendub ikka kvaliteedialaste järeleandmiste näol.

Teine, samuti otseselt madalama hinna ülimuslikumaks seadmisest tõusetuv probleem on seotud tööjõu- ja materjalimahukate hangetega, kus pakkujast sõltumatutel asjaoludel kerkiv kulubaas satub paratamatusse konflikti hankelepingu jäikusega.

Kui määrav on hind ja ainult hind, ei suuda ükski lepingut ihkav pakkuja jätta sisse  lisamarginaali näiteks maailmaturu hinnakõikumiste tarbeks. Lahendus – kas lepingu ennetähtaegne lõpetamine või taaskord järeleandmised kvaliteedis. Seda, mida tähendab kokkuhoid kvaliteedilt, ei ole usutavasti üheltki Eesti teedel ja tänavatel liiklejalt mõtet küsidagi ilma, et vastuseks tuleks parimal juhul mõru naeratus.

Endale kuul jalga

Veelgi  keerulisemaks muutub olukord kui ettevõtjat ei asetata sundseisu mitte kontrollimatute maailmaturuhindade, vaid madalaimat hinda nõudva riigi enda poolt. Sisuliselt iseendale jalgatulistamisena võib nimetada olukorda, kus ühelt poolt nõutakse edukalt pakkujalt kõige madalamat hinda ning teisalt kinnitatakse töömahuka hanke võitnud ettevõtja kulubaasi märgatavalt tõstev töötasu alammäära kümneprotsendiline tõus.

Eesti turvateenuste turgu iseloomustab viimasel paaril aastal  tihe konkurents ja mahukatel riigihangetel osalemine kvaliteetse teenuse osutamise piirile üsna lähedal või suisa selle peal. Usun, et sellise olukorrakirjeldusega nõustuvad ka G4Si konkurendid, kellega hangetel rinda pistame.

Kuid julgen tugevalt kahelda selles, kas ükski viimasel paaril aastal mõne mahuka turvateenuste hanke pakkumuse võitnud ettevõtja oskas arvata, et valitsus kinnitab tänavusest aastast töötasu alammäära kümneprotsendilise tõusu. Seda pärast nelja-aastast paigalseisu.

Otse loomulikult on töötasu alammäära tõusus ka palju positiivset,  seda siis kas majanduse tervikliku arengu, turgu reguleeriva faktori või  palgasaaja enda seisukohalt. Ent problemaatiline on, kui riik üheltpoolt sätestab kulubaasi tõstva regulatsiooni ja samas ajab jäigalt taga madalaimat hinda. See aga tähendab ohtu turvalisusele, mis nendel tingimustel eksisteerib vaid paberil, kuna süsteem soodustab pakkumisi alla omahinna ja seeläbi ka maksupettust. Vägisi kerkib küsimus – on selle  teenuse kvaliteeti mõjutava vastuolu taga lihtsalt mõtlematus või hoopis soovimatus?

Süsteemi muutus

Eriti  tähelepanuväärne olukord vähempakkumiste ja kvaliteedi vahel on just nimelt riigile oluliste strateegiliste objektide turvamisel. Me ei taha ilmselt keegi mõeldagi sellele, millised ohud võivad valitseda taoliste infrastruktuuriobjektide juures teenusekvaliteedi alanemise korral. Kuid just sinna oleme  lühinägeliku tegutsemise toel teel.

Kui valikute hulgas on üle mõistuse madal hind, soovitule mittevastav teenus või lõpptulemus, aeganõudvad ja protsessi lõputult venitavad kohtuvaidlused või siis lepingute saamine "käsi peseb kätt” meetodil, ei ole see jätkusuutlik ega aktsepteeritav mitte kellelegi hankeprotsessi osalistest. Tõsi on, et mullu sügisel rahandusministeeriumi poolt kostus vähemalt põhimõttelist toetust ettepanekule vaadata hinda ja kvaliteeti koos. Reaalseid samme paranemise suunas pole aga näha olnud ja mitmed ettevõtjad on riigi enda tegevuse tulemusel hoopis keerulisemasse olukorda asetatud. Kuid ma väga loodan, et nii mitmeltki elualalt toodud kitsaskohtade mõjul vaatab riik hangete korraldamise põhimõtted üle ja seda juba lähiajal.    

 Artikkel ilmus 15.04.2013 Äripäevas http://www.ap3.ee/?PublicationId=be1da787-a331-4193-9d66-63fb7fc89803&ref=rss

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar