Vähemalt kord kvartalis võtab meedia üles teema „Eesti keskmine palk". Iga kvartal avaldavad kaks riiklikku ametit, Eesti Statistikaamet (ESA) ja Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA) lõppenud kvartali keskmisi palganumbried (EMTA nimetab seda „väljamakseks"). Palganumbrid käivad küll sama riigi kohta, kuid need on mitukümmend protsenti üksteisest erinevad. ESA andmetel on Eesti „keskmine" palk umbes 40% kõrgem kui kui EMTA andmetel. Kas üks neist eksib? Ei, mõlemal on õigus. Millest tuleb aga siis see erinevus?

ESA palganumber tuleneb ettevõtete valikulisest ankeetküsitluses, kus ettevõtted taandavad nii osalise koormusega kui ületunde teinud inimeste tööaja normtundidele, mida on ühes kuus kokku u 167. See tähendab, et nii 100 tundi kui 200 tundi töötanud inimese teenistus taandatakse mõlemad ühtviisi 167 tunnile. See number erineb aga tegelikust. ESA ei arvesta ka seda, et inimene või töötada kohakaaslusel mitmes töökohas. EMTA aga võtab arvesse kõigi ettevõtete igakuised kohustuslikud maksudeklaratsioonid (ettevõtted peavad seal märkima konkreetse isikukoodiga isikule määratud töötasu ja maksud), seostab iga palgasaaja isikukoodi abil ära (isegi kui tal on mitu töökohta) ning ei taanda midagi täistööajale.

Veelgi olulisem on see, et ESA arvutab aritmeetilisekeskmise, EMTA aga mediaankeskmise. Mis on neil vahet? Artimeetiline keskmine arvutatakse summeerides kõikide palgasaajate palgad ja jagatakse palgasaajate arvuga. Mediaankeskmine on aga see summa, millest täpselt pooled palgasaajad saavad rohkem palka ja pooled vähem. Näide: oletame, et meil on üheksa palgasaajat, kes said eelmises kuus järgmised palgad (eurodes): 1500, 1000, 750, 650, 500, 400, 350, 300, 250. Artimeetiline keskmine on 5700/9=633 eurot. Mediaankeskmine on aga 500 eurot, sest mõlemale poole sellest numbrist jääb võrdne arv palgasaajaid (antud näites 4 inimest).

Alati tuleb silmas pidada sedagi, et nii ESA kui EMTA räägivad brutopalgast, mitte kontole laekuvast netopalgast, millest maksud on juba maha arvestatud.

Tabelis informatiivne võrdlus ESA ja EMTA „keskmiste" vahel 2012-2013 (3.kv 2013 andmed pole veel lehe trükki mineku ajaks ilmunud)

Kuidas on siis nende kõikide „keskmiste" valguses võrreldavad meie ettevõtte palgad? Teadupärast kõik keskmised tõusevad. Kas me oleme ettevõttena suutnud sammu pidada turuga?

Järgneval graafikul on näidatud G4Si keskmise kuupalga suhet nii ESA kui EMTA avaldatud keskmisse palka. Näide on turvatöötajate palkade baasil, kuid väga sarnane pilt on  ka teiste peamiste ametikohtade osas nagu patrull, inkassaatorid, tehnikud.

Mida siis pilt ütleb? Ta ütleb seda, et oleme ettevõttena suutnud muu Eesti ettevõtlusega sammu pidada. G4Sis makstava palga suhe nii ESA kui EMTA avaldatud keskmisse palka on püsinud samal tasemel vähemalt viimased poolteist aastat, mil me oleme seesugust arvestust pidanud.  On hooajalisusest tingitud kvartalite vahelised kõikumised, kuid suhe Eesti kesmisse on püsinud stabiilsena. Ettevõttena kavatseme hoida vähemalt seda taset ning läbi vajalike klientidele suunatud hinnatõusude püüda palkade suhe turuga veelgi tõsta.