Juhiveerg

Surnuks töötamise aeg on läbi, töötajad küsivad paindlikke lahendusi

  • Kuupäev: 29.05.2013

Gerly31. mail toimub Eestis Kaugtöö Päev, mille käigus kutsutakse inimesi üles tegema tööd väljaspool kontorit. Päeva eesmärgiks on suurendada ühiskonna teadlikkust võimalustest ja eelistest, mida kaugtöö kaasaegsete tehnoloogiate abil nii töötajatele kui ka ettevõtetele pakub.
AS G4S Eesti värbamise ja mehitamise osakonna juhataja Gerly Tuisk arutleb selle üle, kuidas haakuvad kaugtöö põhimõtted turvaettevõtte töökorraldusega.

Kuidas, mil määral ja mis ametitele te kaugtööd rakendate / võimaldate?

Meie võimaldame kaugtööd ja paindlikke graafikuid olenevalt töö iseloomust. Ilmselgelt ei saa kaugtööd teha klienditeenindajad, kuid meil on mitmeid ametikohti, kus graafikud on paindlikumad. Näiteks turvatöötajad saavad oma vajadustest lähtuvalt töögraafikuid koostada. Mõni soovib kaks nädalat järjest töötada ja siis kaks nädalat puhata. Mitmed töötajad sobitavad oma tööd niiviisi mõne teise ametiga. Paindlik töögraafik on oluline ka tudengitele, kes kombineerivad oma tööaega loengutega.

Lisaks oleme kasutusele võtnud erinevaid tehnilisi lahendusi, mille tulemusena asendame objekti mehitatud valve tehnoloogiaga.Kui näiteks varasemalt oli objektil meie töötaja, siis nüüd jälgib ta teenindatavat ruumi turvakaamera abil ning ei pea füüsiliselt valvatavas poes kohal olema, vaid asub kiire reageerimise kaugusel.

Milline on olnud töötajate vastuvõtt kaugtöö ideele?

Paindlikud lahendused on saanud töötajate poolt sooja vastuvõtu. Meil on kokku ligikaudu 2 700 töötajat üle Eesti, kes kuuluvad väga erinevatesse vanusegruppidesse. Valdav enamus ehk 70 protsenti meie personalist moodustavad mehed.

Paindlikku tööaega küsitakse üha rohkem ja eelkõige noorema generatsiooni hulgas. Surnuks töötamise aeg on läbi ning üha enam mõeldakse oma töö- ja pereelu ühildamisele, et jääks aega ka tegeleda oma huvide ja hobidega. Samas on mõni kaugtööd proovinud, kuid sellest loobunud, kuna taoline tööviis talle ei sobi või kodune keskkond ei toeta töö tegemist. Vanema generatsiooni puhul on oluline just füüsiline sotsiaalne võrgustik ning nemad eelisatavad just kohal käia ja suhelda.

Milliseid muudatusi tähendab kaugtöö rakendamine ettevõte juhi jaoks?

Juhtidelt eeldab kaasaegsete töötegemise viiside pakkumine eelkõige mõtteviisi paindlikkust. Tihti jäävad taolised algatused keskkastmejuhi jäikuse taha kinni. Paindlike lahenduste puhul antakse töötajatele olulist usalduskrediiti, et ta suudab ise oma aega ja graafikuid planeerides seatud eesmärgid täita. Seetõttu peavad juht ja töötaja leppima täpselt kokku eesmärgid ning töö tulemuse mõõtmise viisi. See hoiab palju arusaamatusi ära. Juht ei pea lugema töötunde ega jälgima, millal töötaja ennast süsteemi sisse logis, vaid hoopis eesmärkide saavutamist.

Mis on olnud teie õppetunnid ja mida soovitaksite teistele ettevõtetele, kes kaaluvad kaugtöö kasutuselevõttu?

Mina julgustan ettevõtteid mõtlema "raamist väljas” ja küsima oma töötajate käest, mis neid motiveeriks. Tavapäraselt käib see vastupidi, et tööandja ütleb, mis võiks töötajat motiveerida. Üha enam on aktuaalne inimese vajadustest lähtuv suhtumine, seda enam, et tööturule on sisenenud uus põlvkond, kelle ootused tööandjale erinevad nende vanemate omast olulisel määral.

Samuti on vaja oma meeskonda usaldada, ilma selleta paindlikud lahendused ja kaugtöö ei toimi. Siinkohal on abiks eesmärgistatud töö ja töötulemuste mõõtmine. Lisaks on vaja ka natuke nutikust, et panna kaasaegsed tehnoloogilised lahendused enda kasuks tööle.

 

Kategooriad: Juhiveerg  

Kommentaarid

Lisa kommentaar