Juhiveerg

Mobiilne raha - Eesti järgmine väljakutse?

  • Kuupäev: 18.04.2011
    Autor: Andrus Ossip

Andrus OssipM-parkimine on siinmail laialt levinud ja saanud üheks Eesti kaubamärgiks laias maailmas. Ometi on see vaid murdosake mobiilse makseviisi praegustest ja lisanduvatest võimalustest. Eesti järgmiseks proovikiviks võiks mobiilse raha võimalikult ulatuslik kasutuselevõtt – see muudaks meie elu veelgi mugavamaks ning Eesti paistaks taas silma tiigrikarva IT-riigina. Liiatigi toetab sellist sammu tehnoloogia areng.

Ammu see oli, kui autot parkides pidi varuks olema vajalikus väärtuses parkimiskaarte või tuli tihti tulutult otsida parkimisautomaati. Praegu on Tallinnas m-parkimise osakaal üle 70 protsendi ning teist maksmisviisi ei kujuta ettegi – see on lihtsalt nii mugav ja praktiline. Mobiiltelefon on olemas peaaegu iga eestimaalase taskus, mõnel lausa kaks. Tegemist on täiesti igapäevase tarbeesemega nagu hambahari.

Kujutage nüüd ette, et lähete poodi, telefon taskus, valite välja kauba ja maksmiseks asetate mobiili korraks kassaaparaadi juurde. Veidi võõrastav ja harjumatu nagu iga uus asi, samas mugav. Pole vaja saata pangale SMSi, vaid mobiiltelefon kasutab arveldamiseks lähiväljasidet (NFC, ingliskeelne lühend).

Jaapanis ja Lõuna-Koreas on osas poodides võimalik nii juba maksta, eelmise aasta lõpus teatas üks Rootsi hotell, et hakkab kasutama lähiväljasidet hotellitubade uste avamiseks – hotelli pole ennast vaja sisse registreerida, vaid piisab vajaliku info mobiili laadimisest.


Järjest hakkab tulema turule telefone, mis sisaldavad NFC-lahendusi, ning nii VISA kui ka MasterCardi uuemad arendused lähtuvad sellest, et mobiili kaudu hakatakse rahaasju üha rohkem ajama. See on selle ja lähema paari aasta küsimus.

Mobiilse raha juurutamine on paljuski elukvaliteedi osa. Pealegi takistaks see Eesti muutumist keskpäraseks riigiks, kus elu läheb küll enam-vähem normaalselt, kuid millest pole muul maailmal põhjust palju rääkida. Vastupidi – meie vahepeal uinunud IT-tiiger hüppaks taas ja see pälviks tähelepanu. Ja see tähelepanu pole veel kõik, lisanduvad majanduslikud argumendid, kas või mobiilsete maksetehingute suurenev efektiivsus.

Kui Eesti võtab riikliku koordineerimise raames kasutusele m-maksesüsteemi, siis täiendab seda ­uudisväärt fakti teadmine, et mobiilset raha on võimalik kasutada meil kõigil. Praegu on meil oluline ära tabada trend.

Juhtivaid telekomianalüüsifirmasid Juniper Research on ennustanud, et pool mobiilikasutajatest teeb aastaks 2014 mobiilimakseid, olgu siis allalaaditavate muusikafailide eest tasudes või poes reaalseid kaupu ostes.

Niisiis tuleks otsus ­m-maksmisele üle minna teha võimalikult ruttu, et mitte jääda sabassörkijaks. Samuti saaks ära kasutada algava majanduskasvu võimendusefekti. Eesti vooruseks on väike ja kompaktne riik. Sellist mõõtu riigis saab asju ära teha kiiresti, nagu kinnitab ka hiljutine euro kasutuselevõtt.

Kui Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets tuli mullu lagedale ideega teha Eestist sularahavaba riik, siis mobiilse raha idee pole nii radikaalne ning on palju kergemini ja ka odavamalt teostatav. Kahtlemata mõjutab m-maksmine teiste arveldusviiside kasutamist. Oletada võib, et kaar­dimaksed muutuvad suures osas m-makseteks, sest elektrooniline või mobiilne raha on olemuselt paljuski sarnased, kui kasutusmugavus kõrvale jätta.

Üha moodsamaks muutuvas ühiskonnas pole sularaha kusagile kadunud, vaid üldine suundumus on hoopis vastupidine – Euroopa Keskpanga andmeil kasvab sularahamaksete arv Euroopas pidevalt, näiteks alates 2000. aastast on ringluses oleva sularaha hulk kasvanud umbes kümme protsenti aastas.

Eesti tegelikkus on statistiliselt täpselt sama, mis mujal Euroopas keskmiselt, ehk 55 protsenti tehingutest tehakse sularaha eest ja 45 protsenti tehingutest on kaardimaksed. On palju tehinguid, kus sularaha on omal kohal – olgu sel siis praktiline või emotsionaalne põhjus, traditsioonidest ma ei räägigi.

Mobiilne raha ei muuda ainult elu mugavamaks ja lihtsamaks, sel on ka märgiline tähendus. Eesti võiks vabalt selle märgi rinda kinnitada ja uhkusega kanda. Esimesed Eesti ettevõtted on juba teatanud NFC-lahenduste väljatöötamisest.

Artikkel ilmus 15.aprilli Postimehes.
Kategooriad: Juhiveerg  

Kommentaarid

Lisa kommentaar