G4S Eesti tellitud turvalisusuuringust selgub, et kui vastajatel paluti nimetada kaks peamist hirmu seoses maamajade või suvilatega, siis suurimaks hirmuks nimetati peamiselt tulekahju (73% vastajatest) ja teise hirmuna vargust (67% vastajatest).

Pea pooled vastajatest on omanud isiklikku kokkupuudet või kuulnud maamaja piirkonnas toimunud vargusest või sissemurdmisest. Iga viies vastaja ütles, et tema maamajja või suvilasse on sisse murtud, midagi varastatud või seal vandaalitsetud. Iga kolmas vastaja tunnistas, et seda on tema maakodu või suvila piirkonnas juhtunud.

Suvila või maamaja kaitseks kasutatakse kõige enam naabrivalvet (59%) ning suitsuandurit (58%). Kuigi suitsuandur on kohustuslik igas kodus, ka suvekodus, siis uuringust selgub, et viimastes neid sageli ei kasutata. „Kuna inimesed ei viibi suvekodus tihti, siis küllap sellepärast ei peeta suitsuandurit seal vajalikuks,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun. Küll aga rõhutasid vastajad sellise lahenduse vajalikkust, kus suitsuandur oleks valvesüsteemiga ühendatud. „Sageli ei teata, et ka kõige lihtsamatel valvesüsteemidel on tavaliselt suitsuandur, mis tulekahju korral edastab signaali turvaettevõtte juhtimiskeskusesse,“ selgitas Õun.

Selle aasta jaanuaris sai G4S juhtimiskeskus tulekahjuhäire Tartumaal Rannu vallas asuvast talumajast. Häire edastas maja valvesüsteemiga ühendatud suitsuandur. Olukorda kontrollima sõitnud turvatöötaja avastas majast põlengu ja kustutas selle tulekustutiga. Tulehäire edastanud valvesüsteem ja turvatöötaja kiire sekkumine päästis hoone mahapõlemisest. Majaomanik oli ise sama päeva hommikul välismaale sõitnud ja sai juhtunust teada G4Silt.

Üks põhjus, miks maapiirkondades ei taheta turvateenust kasutada on arvamus, et turvaettevõtte patrull ei suuda piisavalt kiiresti reageerida.  „Valveseadmed annavad nii sissemurdmisest kui tulekahjust hetkega märku. See tagab ka turvapatrulli kiire reageerimise. Inimesed tihti alahindavad meie reageerimiskiirust ja võimekust,“ rõhutas Õun.

„Suvekodudes kiirvargusi üldiselt ei tehta, pigem tegutsevad vargad seal kauem. Halvemal juhul võetakse isegi kamin osadeks lahti. Selles vaates suudab ka poole tunniga saabuv turvapatrull suurema kahju ära hoida või lähiümbrusest võimalikud kahtlusalused kinni pidada,“ lisas Õun. 

Peamiselt himustavad vargad tööriistu ja kodutehnikat, mida isegi maamajades leidub kuni 2000 euro väärtuses. Samuti kaasneb sissemurdmistega akende või uste lõhkumine. 

Kõige enam on inimesed sissemurdmisega kokku puutunud Kirde-Eestis suvilat või maamaja omavad inimesed. Neist 32% tunnistas, et tema suvekoju on sissemurtud ja 53% ütles, et piirkonnas, kus tema suvekodu asub, on esinenud sissemurdmisi. 

Need, kel on isiklik kogemus sissemurdmisega või kuulnud suvekodu piirkonnas vargustest, kasutavad ka suurema tõenäosusega turvateenust ja viivad väärtuslikumad asjad maakohast ära. 

Uuringus osales 300 Eesti elanikku vanuses 15-74, kellel on lisaks põhielukohale ka suvila või maamaja.