Oled 20aastase staažiga Kaitseliidu liige, Rapla maleva lahingukompanii ülem, juhid Eesti suurima turvafirma suurimat divisjoni ning oled viie lapse õnnelik isa.
Kellena Sa end ise tunned?
Kõik need rollid elavad minus võrdselt ja konfliktivabalt: häälestun vastavalt sellele, mis olukorda juhtima pean. Paari sõnaga on seda raske selgitada, kuid minu jaoks on esmatähtis jälg, mida oma elu jooksul jätan. Vabatahtlikkus, isamaalisus, noorte innustamine ning õige eeskuju andmine on minu jaoks väga olulised märksõnad. Igalühel meist on oma roll, miski, mida peame tegema ning teemegi kõige paremini. Mõnes mõttes võib mind pidada jutlustajaks: püüan läbi enda tegevuse mõjutada teisi, anda positiivset eeskuju: Kaitseliidus, G4Sis, lähedastega.

Hiljuti sai täis Su esimene aasta Eesti suurima turvafirma suurima valvedivisjoni direktorina. Milline see aasta Sinu jaoks oli?
Kohati on see ikka veel see sama üksus, kuid usun, et üks aasta veel, ja pilt saab olema sootuks teine: me saame oluliselt professionaalsemaks ja lähedasemaks partneriks meie klientidele ning töötajatele, suhete ja tööde/tegemiste kvaliteet on vältimatud märksõnad. Seejuures mõtlen ka vabamat sisemist hingamist, mida valvedivisjon kindlasti vajab. Pean oluliseks, et meie juhte ei tajutaks kaugetena, „ohufaktorina", et juhilt saadav telefonikõne ei põhjustaks alluvas hirmuemotsiooni: „Kas midagi on valesti?" Juhina tahan teada oma inimeste arvamust, ka siis, kui see on  vastuolus minu omaga, sest nemad on oma ala eksperdid ja ma toetun nende hinnangule. Veel: valvedivisjon peab muutuma nõutud ja vältimatuks partneriks ettevõtte kõigile üksustele. Toon lihtsa näite: kui turvajuht käib objektil, peab ta oskama märgata ka neid kohti, kus saame õla alla panna tehnikale (TTD) ja müügile (MD). Turvajuht on kliendi jaoks usaldusisik, seega G4Si jaoks on ta olulise info omanik: oska vaid märgata ja abi pakkuda. Senistest tuntavalt rohkem sõbralikkust, avatust, huvi ja toetust peab meist nähtuma. Meie omavahelised suhted peavad olema siirad ning austavad.

Sulle kuulub lennukas fraas „tööd tuleb teha kirega"? Mida Sa selle all mõtled?
Kui töö on ainult raha teenimine, siis see on üks igavene loll töö. Iga ameti juures on oma motiveerivaid võimalusi: näiteks, teadmine, et su töö mõjutab positiivselt teisi inimesi, muudab kellegi jaoks midagi paremaks. Turvatöö puhul on see seos rohkem kui ilmne: meie aitame muuta Eestit turvalisemaks. Mina isiklikult saan mõjutada seda, kuidas mu alluvatel läheb, nemad omakorda mõjutavad meie klientide heaolu ja turvatunnet. Seega, me kõik saame teha oma tööd nii, et see mõjutaks positiivselt võimalikult paljusid. See on selge lisamotivatsioon.

Kas riik peaks rohkem usaldama turvaettevõtteid?
Usun, et neid koostöökohti saab olema rohkem. Riik peaks enda vastu aus olema ning seal, kus ise ei jõua piisavalt panustada, tuleks teha koostööd erasektoriga. Riik ei pea iga hinnaga kõik ise ära tegema: on mitmeid valdkondi, kus turvaettevõtted saaksid abikäe ulatada ning oleksid erasektorile omaselt ehk efektiivsemadki. Avaliku korra tagamine võiks mõne omavalitsuse näitel olla üks teemasid, kust turvafirmasid enam rakendades saab politsei ressurssi suunata prioriteetsematele tegevustele – süütegusid uurima, neid ennetama. Mõistagi, peab see koostöö olema selgelt piiritletud ja kontrollitud. Kuna G4S on väga tugeva riikliku järelvalve all, meil toimivad selged eneseregulatsiooni mehhanismid, siis on meil kõik eeldused olla riigile usaldusväärne partner.

Keerame kalendrit. Millisena näed turvavaldkonda 10 aasta pärast?
(Võtab mõtlemispausi) Toimub hüppeline tehnoloogia ja kvaliteedi areng. Juhtimiskeskused saavad olema täis jälgimissüsteeme ja analüütikat, reageerimisüksused kasutavad oluliselt arenenumaid tehnoloogilisi vahendeid (sealhulgas ka öö- ja termovaatlus, eelluure droonid, inimese jälgede sensorite ja analüütikaga), e-administraatorid (ka hologrammkujutatud, programmeeritud ja analüütilise teejuhtseadmega), tech-patrull seade/masin – vahendid ja tehnoloogiad, mis asendavad kalliks muutunud ja puuduvat inimest. Paljuski sõltub ka meist - G4Sist - see, milline tulevik saab olema, kui palju on meil avatud ja riskivat meelt. Ulmefilmides polegi nii palju ulmet kui arvame.

Oleme rääkinud sellest, mis Sind motiveerib ning mida oluliseks pead. Mida Sa EI salli? Inimestes? Töö juures?
Mulle ei meeldi rumalad ja kiretud inimesed. Ma ei suhestu nendega. Loominguline töö, protsesside juhtimine ja planeerimine on põnev, kuid juhtimisega paratamatult kaasnev aruandlus on see, mida teen täiesti kiretult (naerab).

Oled lasterikas isa, mis tarkusi Sa oma lastele õpetad?
Ei midagi niisugust, mis oleks õpetamine või otsene suunamine. Ma lihtsalt räägin sellest, mis on minu jaoks oluline ning püüan anda eeskuju. Kui kinni võetakse, on hea meel. Osa vanemaid hakkab maast madalast oma lapsi eest vedama, kuid mina usun, et lapsed oskavad paljuski ise oma teed valida. Tõsi, eeskuju on oluline ning kui lastele jääb minu tõekspidamiste pisik külge, on hea.

Vanem tütar (23) läks tööle audiitoriks, ütles ise naljaga pooleks, et ohvitseri temast ei saa. Samas G4Si üritustel käib hea meelega abistamas. Teine tütar (19) õpib TTÜs keskkonna tehnikat. Hiljuti teatas, et läheb Hollandisse metsloomade varjupaika vabatahtlikuna tööle. Poiss (10) on pikalt otsinud endale meelepärast spordiala. Annan talle teadlikult võimaluse katsetada. Täna ta tegeleb breiktantsuga, ja see on väga vahva. Väikesed tütred (3 ja 2) alles avastavad esimesi asju ses maailmas, kuid nad on juba väga tublid, elurõõmsad ning oodatud kaaslased lasteaia sõprade seas.

Minu lapsed ja naine Eerika on teinud minust õnneliku inimese. Ja see õnnelik olemine annab jõu teha selle maailma heaks midagi enamat: olla eestvedaja ning innustaja vabatahtlike riigikaitsjate seas, lüüa kaasa ühiskondlikes tegemistes, kui sellel on heade väärtuste loomise võime, teha häid tegusid, mis puudutavad paljusid, olla hea ja toeks enda lähedastele, teha enda tööd pühendumisega ja eeskuju näidates.

Ma tahan teha siin elus midagi enamat, kui lihtsalt olemas olla. Vana-jumal on mulle andnud, ma tahan kuhjaga tagasi anda.

Viimane raamat?
„Perävald. Maailm omaette." – ajalooteaduse ning fantaasia põimunud ajarännak viikingiaegsele Lämmijärve kaldamaale.

Viimane film?
„Kon-Tiki" – legendaarse norrakast maadeuurija Thor Heyerdahli 101 päevane parveretk Peruust Polüneesiasse 1947 aastal. Ajaloolane Sergei Stadnikov kirjutas: „Kon-Tiki ekspeditsiooni kajastav film on hümn inimese vaimu, tema intellekti ning tahte tugevusele. Kusjuures just mehe kui niisuguse sitkusele – linateose miljöö, tegevusloogika, suhted jm on väga maskuliinsed. Pole sugugi välistatud, et pärast filmi lõppu otsustab nii mõnigi kohalik mehepoeg oma senises igavavõitu elus midagi otsustavat ette võtta."