Huvitav

Aasta sportlane Olga Andrejeva: jooksmine on mu elu

  • Kuupäev: 31.01.2013
    Autor: Raido Rätsep
Tõenäoliselt kõik, kes on G4Si peamajas käinud, mäletavad ka afropatsidega kleenukest tütarlast valvelauas. Peale selle, et Olga Andrejeva  on meie kauaaegne töötaja – peamaja valvelaua administraatorina on ta töötanud viimased 6 aastat, on Olga kümnekordne Eesti noortemeister ja kolmekordne täiskasvanute meister erinevatel jooksudistantsidel. Kohtume Olgaga jaanuari esimesel pühapäeval Tallinna Spordihallis. Kahetunnine treening tehtud ja ees on ootamas neljakümne minutiline jalutuskäik raudteejaama, et sõita koju Raplamaale. Olga on aga rõõmsameelne nagu alati ja mitte kuskilt ei paista silma, et tehtud treening ja ees ootav pikk jalutuskäik mingitki väsimust põhjustaksid. 

Miks sa valisid endale spordialaks just jooksmise?
Alguses ma proovisin erinevaid alasid, kuid kuna varasemalt ei olnud spordiga väga tegelenud, siis jooksmine tundus mulle kõige lihtsam ja meelepärasem. Sel ajal, kui teised kergejõustiku klubi sektsiooni lapsed hüppasid ja mängisid, eelistasin mina joosta - see lihtsalt meeldis mulle. Nii saigi nii treenerile kui ka mulle selgeks, et „jooksmispisikut“ tuleb  arendada. Treener pani meid koguaeg võistlema ning oma elu esimesel suuremal võistlusel tulin kohe kolmandaks. See oli tiivustav kogemus, sain veel rohkem jõudu treenimiseks ning iga järgneva võistlusega mu kohad aina paranesid. Esimene võit naiste arvestuses tuli pärast poolt aastat treenimist. See oli küll suhteliselt väike võistlus, aga ma olin väga õnnelik, et suudan juba täiskasvanutega võistelda. Esimesel aastal jooksin ka oma esimese poolmaratoni. See oli väga raske, kuid andis kinnituse,  et olen vastupidav ning et pikka maad on mul lihtsam joosta, kui lühikest. Kolm aastat hiljem jooksin oma esimese maratoni. Sellele oli küll treener vastu, aga ma läksin ikkagi. Pärast olin omadega täiesti läbi, kuid siiski väga rahul, et ikkagi tegin selle jooksu ära. 

Kuidas sa G4Si sattusid?
Ma olin 20. aastane ja G4Si eelkäija Falck oli mu esimene töökoht. Turvatöötaja graafikut  sain mugavalt treeningutega sobitada. Pisut hiljem hakkasin  saama ka G4Slt toetust. Täna mul küll suurtoetajaid ei ole, kuid see on ka mõistetav, sest mu tulemused ei olnud vahepeal just kõige paremad. Ootamatu tagasilöögi tõi nakatumine puukborrelioosi. Mu tervis järsult halvenes ning ma ei suutnud enam treenida ja võistelda. Kui arstid lõpuks selgitasid kehva enesetunde põhjustaja, tegin ravikuuri ära ning nüüd on ka tulemused paranemas.

Kes on su eeskujud spordis?
Üks suuremaid eeskujusid on Pavel Loskutov. Ta on hea näide sellest, kuidas raske tööga on võimalik tippu jõuda. Keenias laagris nägin paljusid maailma tippe treenimas, see oli väga innustav kogemus. 

Kas sul on mingeid hobisid, millega sa tegeled?
Suuremaks „hobiks“ on mulle praegu ehitamine - kolisime elama maale ning maja vajab kõvasti putitamist. Mulle meeldib värvida, plaatida, aga ka lõhkuda – kui remondiplaan seda ette näeb . Hobiks võin vist pidada ka joogat, kuigi see on pigem seotud enda arendamisega ning tuleb kasuks ka spordis.

Millised eesmärgid on sul veel täitmata?
Väikeseks eesmärgiks on võita Eestis kõik järvejooksud. Suurematest eesmärkidest tahaksin täita olümpianormi ja pääseda olümpiale. Vaadates tänast arengut ei ole see üldsegi võimatu.

Olgaga vestles Raido Rätsep

Kategooriad: Huvitav   Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar