Sügise saabudes jääb mõnigi maakodu tüh­jaks ning väärtuslik vara sinnapaika uut suve ootama. Selline olukord on eriti meelt­mööda paha peal väl­jas olijatele.

Kuigi oma vara hoidmise olulisust rõhutatakse pidevalt, jäetakse tur­valisus tihtipeale kahe silma vahe­le. «Põhiline, mida inimestele soo­vitaks, on ikkagi, et kui minnakse sügisel maakohtadest ära, tuleks kallimad asjad kaasa võtta või maja ise mingilgi määral turvali­semaks teha,» selgitas G4S lõuna piirkonna müügijuht Üllar Liblik. Libliku sõnul võib inimene oma vara kaitseks palju ette võt­ta. Näiteks võiks omanik paigal­dada liikumisanduriga elektrivalgustuse, kuna valgus ehmatab ja piirab varga vaba tegutsemist. Paljud inimesed jätavad lahkudes majja ka väikese lambi põlema, et tekitada muljet, nagu oleks keegi siiski kodus. «Mida kindlasti soovitaks, on leida läheduses tuttav või naaber, kes aeg-ajalt hoiaks eramul või su­vilal silma peal,» rõhutas Liblik, kuna ka politseil ei ole hiljem suurt abi sellest, kui kirjutatakse, et sisse murti ajavahemikus august kuni november.

Pikanäpumehed kardavad ootamatut kisa
Kui inimene elab ise kaugemal, oleks mõistlik kasutada ka signa­lisatsiooni. Valvesüsteeme on eri­nevaid ning valikuvõimalus lai. «Kui on kas või lokaalnegi signa­lisatsioon, mis hakkab kõvasti kar­juma, peletab seegi varga ära,» rääkis Liblik. Võimalik on ka va­riant, et valve töölehakkamisel tu­leb koduomaniku mobiilile sõnum häirest ning ta saab vastavalt sel­lele tegutseda. «Nädala pärast pöör­dus ta tagasi - sel ajal, kuni ta mõtles teenuse otstarbekuse üle, oli ära viidud kogu pai­galdamiseks mõeldud parkett».

Libliku sõnul võiks linnako­dust kaugel asuva suvekodu juu­res mõelda ka turvafirma kaasa­misele. «Minna öösel 10-20 kilo­meetrit linnast välja signaali pea­le kohale ei ole eraisikule turvali­ne. See tuleks jätta väljaõpetatud spetsialistide hooleks,» rõhutas ta. «Mõningatel eramutel on ära viidud ka uksed-aknad, elektrikilbid, muusikakeskused, ATVd -selleks on ikka väga palju aega vaja,» rääkis Liblik, et kui turva­firma isegi 10-15 minutit hiljem kohale jõuab, on see efektiivsem, kui minna ise kohale ja avastada, et majast on vaid karp järgi jää­nud. Selliseid juhtumeid on Lib­liku sõnul Valgamaal ka olnud.

Vargad üha jultunumad
Varaste ohvriks võib langeda aga igaüks - sõltumata sellest, kas ini­mene elab korteris naabrite kes­kel, oma majas või metsade vahel. «Ka iseenda kodus võib varguse ohvriks langeda,» tõdes müügi­juht, kelle sõnul on päris mitmeid näiteid, kuidas inimesed magavad teisel korrusel ja samal ajal mur­takse sisse esimesele.

Eramute puhul toob Liblik näite ka sellest suvest Otepää lähistelt, kus murti sisse ehitusjär­gus olevatesse eramutesse. «Kui ühte paigaldati valvesüsteem, murti mõni aeg hiljem sisse teise,» rääkis müügijuht, kuidas valve­süsteem ühest eramust vargad ee­mal hoidis. Ta tõi ka näite, kuidas klient saabus hinnapakkumist võtma selle tõttu, et pooleliolevas era­mus viidi ära elektrikilp. «Klient sai mõtlemisaega, kas võtab valveteenuse või mitte. Nädala pä­rast pöördus ta tagasi - sel ajal, kuni ta mõtles teenuse otstarbe­kuse üle, oli ära viidud kogu pai­galdamiseks mõeldud parkett,» kirjeldas Liblik üht markantsemat juhtumit.

Vargad pole Libliku sõnul pa­raku aastatega mitte ainult jultu­numaks muutunud, vaid ka targe­maks. «Oleme viimastel aastatel kokku puutunud ka väga ulmelis­te juhtumitega, kus ronitakse kauplustesse läbi ventilatsiooni-šahtide ja üritatakse läbi katu­seakende sisse murda. Eks inime­sed ikka filmidest õpivad nii mõn­dagi,» tõdes Liblik, rõhutades, et ka turvafirma käib pidevalt ajaga kaasas ning täiustab turvasüstee­me. Sedasama peaksid tegema te­ma kinnitusel aga ka kõik koduomanikud, kuna ükskõiksus oma vara suhtes võib hiljem kur­jalt kätte maksta.

Valgamaalane, 25.10.11