Sinu eest valvel!

Huvitav

Turvalisuse koolis tagavad osaliste koostöö ja probleemide märkamine

  • Kuupäev: 24.08.2011
    Autor: Rain Uusen

Saates oma last kooli, eeldab iga lapsevanem, et peale tarkuse pakub haridusasutus ta võsukesele ka kaitset. Milline peab olema kool, et laps käiks seal rõõmuga ja lapsevanem saadaks ta “tarkust taga ajama” kerge südamega?

“Võib tunduda leierdatud mõttena, kuid kool on ühiskonna nägu ning seal õppivad lapsed on ühiskonna läbilõige. Ka lapsed võivad olla julmad ja sallimatud, mistõttu leian, et eelkõige muudab kooli turvaliseks avatud ja aus suhtlemine ning loomulikult läbimõeldud turvameetmed,” ütleb AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus.

Riikides, kus õppeasutustes on toimunud terroriakte ja tulistamisi, näiteks USAs ja Soomes, esitatakse koolimajade turvalisusele väga kõrgeid nõudmisi. Sellised koolid toimivad kui kindlused: ümbruskonda jälgib videovalve, läbipääsud on varustatud metallidetektoritega ning lapsevanemadki pääsevad kooli vaid etteteatamisel. “Iga kool peaks lähtuma siiski oma vajadustest ning kõigepealt ära kaardistama võimalikud turvariskid,” selgitab Kolumbus. Lahenduste leidmisel ja rakendamisel tasub kaasata turvaeksperte. Politsei ja turvafirmad oskavad pakkuda olemasolevate vahendite juures reaalselt toimivaid lahendusi.

Paljud koolid hoiavad päeval uksed suletuna ning koridoris istub “tädi”, kelle ülesandeks on kontrollida kooli tulevaid isikuid ning mitte sisse lasta neid, kellel koolimajja asja pole. Alternatiivne lahendus nõuab küll alguses pisut suuremat investeeringut, kuid üsna kiiresti tasub end ära - elektrooniline läbipääsusüsteem. Tänapäeval on sarnast süsteemi kasutamas mitmed koolid, näiteks Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas. Peale selle, et süsteem hoiab võõrad koolimajast eemal, toimib ta distsiplineerivalt ka selle kasutajale, fikseerides tema kooliskäimist piinliku täpsusega. Palju on arutletud ka videovalve vajalikkuse üle, mille kasutamine Isikuandmete kaitse seaduse järgi on lubatud vaid inimeste või vara kaitseks. Piir eraelu puutumatuse ja turvalisuse tagamise vahel on õhkõrn, videovalveseadmed võrdlemisi kallid ning seetõttu paigutatakse videokaameraid enamasti kooli ümbrusesse, koridoridesse ning garderoobidesse tuvastusfunktsiooni täitma. Probleemide korral aitavad videosalvestised analüüsida toimunut ning leida süüdlased, video toimib ka tõestusmaterjalina.

turvaline kool

Turvalisus ei ole ilmtingimata kallis

Margus Kolumbuse sõnul ei tähenda turvameetmed alati suuri kulutusi. “Üks viis ennetada koolis vargusi või vägivalda on määrata kindlate alade eest vastutavad. Vahetundides kogunevad lapsed koridoridesse või kooliõue, seal vallandunud energiaga võiks valgustada terve linna. Pahanduste vältimiseks saab kasutada korrapidajaid. Selleks sobivad oma kooli õpilased, usun, et igas õppeasutuses leidub noori, kes hea meelega panevad käed külge ja aitavad koolis korda hoida,” leiab Kolumbus. Samuti soovitab ta kasutada vabatahtlike abi õppeaasta alguses, kui kooli tulevad hiljutised lasteaia asukad, kelle jaoks on võõras nii koolimaja kui ka koolitee. “Sügisel, kui lapsed veel alles harjuvad koolielu- ja oluga, võiksid vabatahtlikud neid koolimaja läheduses asuvate ülekäiguradade juures ka teeületamisel aidata. Lapsevanemad peaksid veel enne õppeaasta algust koolitee lapsega üksipulgi läbi arutama, et liiklusmärgid ja marsruut oleksid selged.”

Pahateod kardavad valgust

Nii rahvusvaheliste kui ka Eestis korraldatud uuringute järgi esineb kiusamist kõige enam põhikoolis. Koolivägivallal on kaks palet: enamasti on see füüsiline – lükkamised ja togimised, kuid ka vaimne ahistamine, mis järjest jõulisemalt võtab küberkuju ning jätab lapse hinge sügava haava. Koolid võitlevad vägivallaga erinevalt: luuakse käitumisjuhiseid kiusamise korral, viiakse läbi küsitlusi ning tehakse koostööd koolipsühholoogidega. Üheks lisameetmeks toob turvafirma esindaja välja kooliümbruses olevate “pimedate nurkade” kontrolli alla võtmise. “Iga kooli juures on kohti, mida kasutatakse arvete klaarimiseks ning tehakse tutvust alkoholi, tubakaga ja narkootikumidega. Tehke need paigad kindlaks ning kui koolil endal puudub võimalus neid süstemaatiliselt kontrollida, pöörduge politseisse ning uurige koostöövõimalusi turvafirmadega,” lisab Kolumbus. Turvatöötajal on koolis mitmeid funktsioone, ta oskab märgata ja hoida koolist eemal ebasobivad isikud, hoolitseb koolivara eest ning hoiab silma peal ka õpilastel. “Kui koolijütsil on suitsu- või alkoholilõhnad juures, jõuab see info koheselt kooli juhatuseni.”

Oska märgata

Kooli turvalisus ei ole ühiskonnast eraldiseisev valdkond. Seda luuakse läbi lapsevanemate, koolide, kohalike omavalitsuste ja Haridusministeeriumi koostöö. Õigeaegselt märgatud probleem ning kiire tegutsemine aitavad ära hoida edaspidised ebameeldivad arengud. Ainult kooli enda pingutustest ja ka vahenditest ei piisa, turvaline saab ta olema vaid siis, kui sellesse panustavad kõik osapooled.

Turvasoovitused lapsevanemale:

  • Julgusta last eelistama sõpradega suhtlemist üksi jalutamisele või mängimisele.
  • Õpeta teda ära tundma ohtlikke kohti – nt tühjad majad ja tänavad, lagunenud mänguväljakud ning räämas pargid.
  • Selgita, kuidas pilkamine, õrritamine ja vaidlemine sõprusele kahju teevad, ning kuidas lahendada tülisid sõnade, mitte rusikatega.
  • Jaluta koos lapsega kooli, poodi ja sõprade juurde – nii saab kontrollida valitud marsruudi ohutust ja näidata lapsele seda, kust hädaolukorras abi saada.
  • Õpeta lapsi ja noorukeid ära tundma kuritegelikku või kahtlustäratavat käitumist teie lähikonnas ning teavitama täiskasvanuid vastavatest tähelepanekutest.
  • Veendu, et kooli sisekord näeb ette vanematele helistamist lapse koolist puudumise korral.
  • Kui kasutad päevakodude või huvialaringide teenuseid, kontrolli hoolikalt nende usaldusväärsust, sh tegevuslubasid, personali kvalifikatsiooni, ekskursioonide ja vanemate külaskäikude osas kehtivaid reegleid ning mainet.
  • Too lapsele näiteid vägivallast hoidumiseks täiskasvanute varal. Kui üks laps togib teist füüsiliselt või võtab ära temale kuuluva asja, öeldakse tihti “laste asi, juhtub ikka”. Täiskasvanute vahel oleks selline situatsioon defineeritav õigusrikkumisena
Atikkel ilmus 15.08.2011 Postimehe erilehes
Kategooriad: Huvitav   Videolahendused   Videovalve   Meie kliendid  

Kommentaarid

Lisa kommentaar