Huvitav

Murevabad Eesti rannad?

  • Kuupäev: 05.08.2011
    Autor: Kadi Sumberg

rannavalvur jookseb

Ega reeglid ei muuda meie ühiskonda, vaid ikka inimesed, kes peaksid käituma nii, et meil kõigil oleks hea siin riigis elada. Rannavalve on Eestis tegutsenud alates 1998. aastast ning kõik need 13 aastat on rannavalvurite suurimaks mureks olnud inimeste hoolimatus – kuidas veel saaks nimetada rannaliste jäetud prügihunnikuid, klaastaarat, lemmikloomade ujutamist ja napsitamist veemõnusid nautivate põngerjate silme ees?

2011. aasta kahe suvekuu jooksul lahendas G4S Rannavalve 4164 avaliku korra rikkumist, neist valdav osa, 3110 juhtumit, olid seotud keelatud klaastaara kasutamisega rannas. Mis nendel rannavalvuritel selle klaastaara vastu on? Kui rannameediku juurde tuuakse järjekordne röökiv laps, kelle jalast turritab terav klaasikild, on asi naljast kaugel ning sellepärast ollaksegi klaastaaraga rannalistega resoluutsed. Klaastaaraga randa ei luba ja punkt. Klaas on väga kerge purunema ning hiljem on väikeste klaasikildude liiva seest kokku korjamine tõtt öeldes võimatu. Pudelid võivad ka liiva sisse peitu kaduda ning hiljem kogemata katki minna. G4S Rannavalve juhi Henry Seemeli sõnul on sel aastal 833 esmaabi juhtumist ligi pooled seotud kas lõike- või torkehaavadega.

Teiseks suureks probleemiks on lemmikloomade, eriti koerte, randa kaasa võtmine. Sel aastal on rannavalvurid 557 juhul pidanud korrale kutsuma lemmiklooma omanikke, kes tõid oma neljajalgseid sõpru avalikku randa.. Koerad ei ole õpetatud potil käima ning kellelegi ei meeldiks päevitada kohas, kus eelnevalt on loom oma hädasid teinud. Lisaks ranna reostamisele võivad lemmikud ka ootamatult käituda ja sellega teistele ebamugavusi valmistada. “Igal inimesel on oma suhe loomadega, mõni on allergiline, mõni kardab neid paaniliselt. Võõrad inimesed võivad looma ootamatult käituma sundida ja muidu leplik sülekoer võib muutuda agressiivseks – soovist kaitsta nii enda kui peremehe privaatsust”, teab Seemel omast kogemusest. “Võib tunduda uskumatu, kuid randa on tuldud isegi madudega”.

Kõige enam hingevalu valmistavad eksinud lapsed. Selle aasta kahe suve kuu jooksul on 16 G4Si poolt valvatavas rannas vanematele “tagastatud” 102 rannas ära eksinud last. “Nelja klassi jagu lapsi! On ette tulnud juhuseid, kus oleme lapsi otsinud lausa tundide viisi. Selle ajaga on eelkõige laps kui ka lapsevanem endast väljas ja väga hirmul. Paanikas väikelaps ei pruugi osata abi paluda, ta tormab otsima oma vanemaid ning millegi muu peale ta tol hetkel ei mõtle,” ütleb Seemel. “Kindlasti ei tohi suuremaid lapsi saata randa koos põngerjatega, sellega pannakse nooruki õlgadele liiga suur vastutus.” Vältimaks südamevalu ja muretsemist lapse kadumise pärast, võiks enne rahvarohkesse randa tulekut lapse käe peale kirjutada vanema telefoninumber või muretseda spetsiaalne tasuta jagatav käepael.

2011. aastal on vees elu kaotanud 40 inimest, G4S rannavalvurid on uppumisohust päästnud 5 hätta sattunud rannakülastajat. Uppumissurmade statistika järgi on üks õnnetuste peamiseks põhjuseks alkohol. Suvekuudel on alkoholi müük alati suurem ning sageli tullakse seda pruukima just veekogude äärde. Joobes inimesed ei suuda õigesti hinnata oma ujumisvõimeid ega muid ohtusid, mistõttu tehakse rumalusi. Sellest tulenevalt on Päästeameti selle aasta veeohutuse sõnum “Kui jood ära uju!”.

Kokkuvõtvalt on rannavalvurite eesmärk tagada inimeste turvalisus rannas ja ohu korral inimestele sellest märku anda. Seega, kui rannavalvur Sind kõnetab, siis teeb ta seda soovist Sind aidata või hoiatada ohu eest. Kui arvad, et rannavalvurite töö on kiitmist väärt, ära hoia häid sõnu tagasi!

liiv

Kategooriad: Statistika   Huvitav   Meie töötajad   Julged hoolida?  

Kommentaarid

Lisa kommentaar