Huvitav

Puuetega inimesed – väärtuslik tööjõud

  • Kuupäev: 14.04.2011
    Autor: Gerly Tuisk

Tööotsijate jaoks on viimased aastad tööturul olnud keerulised. Enim on kannatanud puuetega inimesed, kes levinud väärarvamuse kohaselt ei suuda või ei taha tööd teha. Õnneks on tööandjate suhtumine puuetega inimestesse aasta-aastalt paranenud ning üha enam nähakse neis väärtuslikku tööjõudu.

Positiivne kogemus

G4Sil on puuetega inimeste värbamisest seni tuua vaid positiivseid näiteid. Tublisid töötajaid on ametis olnud nii sularaha- kui ka turvatehnikadivisjonis. Tänasel päeval töötab meil 36 osalise töövõime kaotusega ning 2 puudega inimest.

Mõistma peab, et erivajadusega kolleegi töökeskkonda sulandumine on palju raskem ja aeganõudvam kui erivajaduseta inimesel. Seepärast peaksid tööandaja ja kaastöötajad tegema kõik selleks, et seda protesessi osapooltele võimalikult lihtsaks teha. Mõned kuud G4Si juhtimiskeskuses töötanud puudega noormehe Deniss Fortõgini sõnul ei ole tal kerge hakkama saada. „Nii suure hulga inimestega suhtlemine nõuab teatud oskusi ja kogemusi. Mul on hea meel, et iga päev toob midagi uut, mida saan jälle kõrva taha panna,“ on ta samas optimistlik ja õppimisele avatud.

Deniss

Fotol: Deniss Fortõgin

Mõned aastad tagasi püüdsime leida puuetega inimestele töövõimalusi oma ettevõttes laiemalt. Kahjuks saime neid otsida vaid teatud ametikohtade lõikes – turvatööd puuetega inimesed kõrgendatud tervisenõuete tõttu tihti teha ei saa. Tol korral sai Põhja piirkonnas üheks suurimaks takistuseks see, et meie peamajas puudusid kaldteed ning invalift ratastooli kasutajatele. Kohandused ei saanud ümberehitusteks luba ning head soovid tookord paremaid päevi ootama jäidki. Nüüd paistab, et paremad päevad koos uue kontorihoone valmimisega on peatselt käes ning seetõttu oleme alustanud ettevalmistusi puuetega inimeste värbamiseks. Sobilike kandidaatide leidmiseks teeme koostööd nii Töötukassa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kui ka MTÜga Abikäsi.

Strateegiline otsus

Ettevõtetes läbiviidud uuringud on korduvalt näidanud, et puuetega inimeste töölevõtmise kogemuse põhjal otsustab ettevõte puuetega töötajate arvu suurendada. Igapäevaelu toimetulekuraskuste ületamine on puuetega inimesed muutnud leidlikuks ning probleemide lahendamise oskus töökohal annab neile lisaväärtust. Puuetega inimesed oskavad kõige paremini arendada ja toota tooteid või teenuseid, mis on suunatud neile tuttavale turuosale (nt puuetega inimesed ja nende pered). Puuetega klientidele juurdepääsu tagamine ettevõttesse muudab selle atraktiivsemaks ja külastatavamaks ka kõigile teistele klientidele.

Puuetega inimeste töölevõtmine on igale ettevõttele strateegilise tähtsusega otsus, mis on seotud nii riskide kui ka võimalustega. Oleme avatud tegema kohandusi tööpaigal ja töötingimustes, et viia maksimumini kandidaatide suutlikkus meie ettevõttes tööd teha. Usun, et positiivne suhtumine ja asjatundlik personalipoliitika toovad meile nii head mainet kui ka käegakatsutavat tulu. Rääkimata sellest, et saaksime tööturule tuua inimesed, kes vaatamata oma terviseprobleemidele on õigel ametikohal täisväärtuslik tööjõud. Võimalusi puuetega inimeste töölerakendamiseks püüame lähiaastatel kindlasti suurendada - eelkõige on vaja head tahet. Seda meil jätkub!

  • Puuetega inimeste töölevõtmine on igale ettevõttele strateegilise tähtsusega otsus, mis on seotud nii riskide kui ka võimalustega.
  • Püsiv töövõimetus tähendab seisundit, kus inimene on püsiva terviserikke tõttu osaliselt või täielikult kaotanud töövõime.
  • Puue on seisund, mille puhul inimene vajab kõrvalabi igapäevaelus. Tallinnas on puuetega inimesi ~22 000, Eestis ligi 10% elanikkonnast.
  • Tööealistest puudega inimestest töötab Eestis umbes 17%, samal ajal kui näiteks Suurbritannias üle poole.
  • 1993. aastal oli 15–69-aastasi, kes pidasid oma mittetöötamise peamiseks põhjuseks haigust või puuet, 31 000. 2008. aastal juba 50 000.
  • Nõukogude aja lõpus oli invaliidsuspensionäre veidi üle 38 000, 2009. aastaks oli töövõimetuspensionäride arv kasvanud 70 000-ni.
  • Suurbritannia tööministeeriumi 1990-ndate lõpus tehtud uuringus vastas 82% ettevõtete juhtidest, et puuetega inimesed puudusid töölt niisama palju või vähem päevi kui nende kolleegid. 79% küsitlusele vastanutest tunnistas, et puuetega töötajad on niisama tootlikud või tootlikumad kui nende puueteta kolleegid
  • 2006 aastal algatasid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalministeerium puuetega inimeste sõbralikku tööandjat tunnustava märgi ja brändi väljaandmise.

Kategooriad: Huvitav   Meie töötajad  

Kommentaarid

  • paganarh | 14.04.2011
    eirnevalt puuetega inimestest ei ole tervetel mingit sissetulekut niiet ei maksa siis haipida puuet
Lisa kommentaar