Ülevaate TNS Emori poolt läbi viidud uurimusest valveteenuste kasutamisest analüüsib valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus.

Siin on võimalik kuulata Kuku raadio intervjuud Margus Kolumbusega.

Viimased aastad on majanduses olnud muutusterohked ning teada saamaks ettevõtete käitumist turvalisuse tagamisel, tellis G4S novembris Emorilt uuringu. Osad vastused olid ootuspärased, kuid selgus ka palju uut. Suurimaks üllatuseks oli vahe riskide teadvustamise ja konkreetsete lahenduste leidmisel. Küsitlustest tuli välja, et 74 % firmadest teadvustavad sissemurdmise ja varguse riski, kuid neist reaalset kasutavad valveteenust ainult 38%.

Arvamustes, mis oleksid kõige efektiivsemad vahendid vara kaitsmisel, koorus välja järgnev – kõige efektiivsemaks ja soodsamaks vahendiks peeti turvauksi ja –lukke, millele järgnesid valveteenused, varakindlustus ja seejärel lokaalsed valvesüsteemid.

Kõige teravamalt tajuvad sissemurdmiste ja varguste riske kaubandus- ja logistikaettevõtete juhid. Vaadates viimase aja statistilisi näitajaid, on sagenenud avalikud vargused just väiksematest ettevõtetest. Kurjategijad valivad sularahaga opereerivaid kohti ning väiksemaid ärisid, kust võetakse kaasa kergesti realiseeritav kaup nagu juveelitooted ja alkohol. Valides oma ettevõttele turvateenust, tasub läbi mõelda kogu turvalisusega seonduv - kui vara saab kindlustada, siis inimeste elu ja tervis on hindamatud.

Valveteenust hindavad riskide ennetamisel ja kahjude vähendamisel tõhusaks 2/3 juhtidest. Suurema töötajate arvu ja käibega firmad kasutavad valveteenust rohkem, eelistades kombineeritud turvalahendusi. Samuti selgub uuringust, et valveteenuse efektiivsust hindavad kõige kõrgemalt selle kasutajad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata eurovahetusperioodile, mil suurenevad sularaha kasutavate firmade turvariskid veelgi. Soovitan kõigil üle vaadata senised turvameetmed ning vajadusel neid tõhustada.

Kõige vähem kasutavad turvafirmade teenuseid Lõuna-Eesti väikefirmad: küsitluse andmetel teevad Tartu piirkonnas koostööd turvafirmadega vähem kui kolmandik ettevõtetest ning Lõuna-Eestis – alla kümnendiku küsitletuist.