Kodu on iga inimese jaoks turvaline paik, kuid kahjuks registreeriti eelmisel aastal iga päev eluruumides keskmiselt ligi 1,5 vargust. Kuidas ennast ikkagi kaitsta selle eest, et keegi teie koju ei tungiks ja kindlustada selle eest, et kui osavad vargad on sisse pääsenud, siis ei oleks kogu vara kadunud.

G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala selgitab, et alati on palju efektiivsem ja soodsam kahjujuhtumeid ennetada, kui tegeleda tagajärgedega. “Varguste puhul on olulised nii koduvalve kui ka -kindlustus. Valvesüsteem on preventatiivne ning vähendab varguste arvu, kuid kui vargus siiski peaks toimuma, aitab kodukindlustus tekkinud kahjudega paremini toime tulla.”

Kodukindlustus tekitab koduomanikes vastakaid emotsioone. Ühest küljest loodetakse, et kindlustuslepingut sõlmides võib mured unustada, aga teisalt kardetakse, et poliisis on mingi konks sees. Sageli on kindlustusega seonduvate pettumuste põhjuseks aga hoopis valed ootused ja tähelepanematus. 

Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden toob näite levinud probleemist. “Kui klient sõlmib kodukindlustuse, kuid varakindlustus jäetakse tegemata, siis kahjujuhtumi korral ootavad mitmed ebameeldivused. Näiteks tulekahju korral, mil kahjustada saab nii hoone kui kodune vara, tehakse maja küll korda, kuid kahjustada saanud koduse vara eest hüvitist maksta ei saa.” 

Mingi konks on ikka sees

Kõikide kindlustuste põhimõte on see, et suuremalt hulgalt inimestelt võetakse väiksem summa, et siis kellegi suur kahju ära lahendada. Sageli aga arvatakse, et kindlustustel peab ikka mingi konks sees olema ja sellest tulenevalt ollakse veidi skeptilised, et kas neist kahju korral ikka päriselt kasu on.

“Kindlasti tuleks poliisi pakkumus korralikult läbi vaadata ning kui miski tundub segane, tuleks selle kohta küsida nii kaua kuni iga rida on arusaadav,” rõhutab Gilden. 

Oluline on teada, et enamus kindlustusseltse pakuvad kodukindlustust, mis hüvitab kodu taastamisväärtuse. See tähendab, et poliisile ei märgita hoone või korteri kindlustussummat. “Sellise hüvitise aluseks on ruutmeetrid, aga kui neid on poliisil tegelikust suurusest vähem kirjas, on kahjujuhtumi korral hüvitis selle võrra väiksem,” räägib ta ja toonitab, et kindlasti tuleks kodu pindala poliisil korralikult üle kontrollida. 

Vara kindlustades mõtle laiemalt 

Varakindlustust sõlmides tuleb koduomanikul teada, kui palju tema kodus olevad asjad väärt on. G4Si erakliendiüksuse juhi Tarmo Pärjala sõnul tihti alahinnatakse kodus olevate asjade väärtust. “Mõeldakse vaid põhiasjadele ning ei osata ette näha, et näiteks tulekahju korral ei vaja väljavahetamist ainult televiisor ja mööbel. Kõik tuleb uus osta, alates kodutehnikast kuni riieteni välja.”

Gilden rõhutab, et alakindlustuse vältimiseks on nemad hakanud pakkuma koduse vara kindlustamisel varianti, mille puhul lähtutakse kindlustussumma arvutamisel ruutmeetritest. “Kui klient ütleb, et tema 50-ruutmeetrises korteris on 10 000 euro eest vara, siis see tundub kahtlane. Isegi alla 20 000 euro on sageli ebatõenäoline,” sõnab ta. 

Ootamatuste vältimiseks tuleks varakindlustus korralikult läbi vaadata, et hiljem ei peaks pettuma. “Osade koduse vara liikide jaoks on meil ette nähtud hüvitispiir. Näiteks väärisesemete (ehted ja kunst) puhul on see 4000 eurot. Kui inimene teab, et tal on väärisesemeid suurema summa eest, tuleks väärisesemete limiiti poliisil kindlasti suurendada,” rääkis Gilden. 

Ta toob näiteks ühe juhtumi, mil klient ei olnud poliisile korralikult pilku peale visanud. Tegemist oli suurema vargusega, mil kliendi kodust viidi ära suures väärtuses väärisesemeid. “Juba paari käekellaga oli väärisesemete algselt pakutud limiit lõhki. Kindlasti oleks kliendil olnud vaja limiiti suurendada.”

Niisiis, kui kodus on eritellimusel valmistatud mööbel või seintel hinnalised maalid, tuleks kõik aspektid kindlustusandjaga läbi rääkida, et vältida võimalikke ebameeldivusi. 

Varguseid tuleks ennetada

Gilden sõnul näitab nende statistika, et vargused on küll langustrendis, kuid see ei tähenda, et probleem oleks kadunud. “Endiselt on varguseid, mille kahju on kuni 50 000 tuhat eurot. Kindlustus aitab materiaalse poolega, kuid ei saa vargust ennetada.”

Pärjala sõnul arvatakse sageli, et kodukindlustus maksab kõik kinni – pole hullu, kui pätt teleri ära viib, olekski uut vaja! Nii arvatakse, et koduvalvet pole enam vaja, aga päris nii see ikka ei ole. “Lisaks materiaalsele kahjule kaasneb vargusega ka emotsionaalne kahju, mis ei ole ühegi summaga hüvitatav,” toonitab ta. “Kodutehnika võib ju kindlustus hüvitada, aga meie kogemus näitab, et vargusest tulenev emotsionaalne trauma võib jääda veel aastateks.”

Ka Gilden rõhutab, et kindlustus ei tähenda kindlasti seda, et nüüd võib vabalt võtta. Kindlustusseltsidel on lepingus mitmed nõuded - näiteks tuleb kodust lahkudes sulgeda uksed ja aknad. “Eramajas elades tuleks silme alt ära panna kõik, mis vähegi väärtuslik. Varga elu ei ole vaja lihtsaks teha,” sõnab ta ja toonitab, et ka poliisi olemasolul tuleks teha kõik endast olenev kahjujuhtumite vältimiseks.