Viljandimaal on selle aasta alguses olnud ridamisi sissemurdmisi, mille taga on seltskond, keda ei peleta eemale isegi naabrivalve ja tõsiasi, et inimesed võivad samal ajal majas magada. Varaste jultumust kirjeldab sissemurdmise ohvriks langenud Anu Vahtra-Hellat, kogu loole annab tausta PPA kogukonna politseitöö grupi teenuse omanik Gerli Grünberg.

Viljandimaa varaste jälil

Jaanuari lõpus öösel kella kahe ajal murdsid vargad sisse Viljandimaa Peetrimõisas Õunaaia tee majadesse. Esimeses majas lõhuti sisse pääsemiseks rõduuks, teises köögiaken. 

“Koos naabritega tuvastasime turvakaamerate abil, et vargaid oli vähemalt kaks, nende auto oli tumedat värvi, oletatavasti Ford universaal,” kirjutas üks ohvritest, Anu Vahtra-Hellat Facebooki grupis “Märgatud Viljandis”. “Lahe oli see, et enne vargile tulekut lukustasid vargad oma auto uksed. Ju kartsid siis, et siinkandis liigub kahtlast rahvast.” 

See aga polnud nende varaste viimane pahategu – paar nädalat hiljem kordus sama Viljandimaal Uueveskis. Sissemurdmistest andis sotsiaalmeedias taas teada Vahtra-Hellat, kelle tuttavad ohvriks langesid. Kuna pärast Peetrimõisa juhtumeid algatati uurimine, siis saadi aimu, et ilmselt on tegu samade pättidega ning Vahtra-Hellat tõi välja, millised hooned vargaid eelkõige huvitavad.

Need on aiata eramajad, mille vähemalt üks külg on naabrite eest varjatud või valgustamata ja kaamerateta. Sisenetakse peamiselt aknast ning väljutakse terrassiukse kaudu. Saagiks lähevad eelkõige kuldehted ja sularaha. Eelnevalt tiirlevad vargad ümber objekti autoga. 

“Vargad tunnevad väga hästi tänapäevaste akende eripärasid ja oskavad kangiga kaasa aidata nõnda, et need päris kindlasti järele annavad. Tegutsevad argipäeva öösiti. See, et majas kogu aeg inimesed elavad, neid ei takista. Nemad leiavad aja, kui kedagi kodus ei näi olevat,” hoiatas Vahtra-Hellat postituses. 

Seda vargakampa pole veel kätte saadud, seega hoidke silmad lahti!

Sissemurdjad tegid lihtsalt pilte

PPA kogukonna politseitöö grupi teenuse omaniku Gerli Grünbergi sõnul varastatakse elamutest kõike, mis on väärtuslik ja mida saab järelturul kiiresti maha müüa. Hoovidest varastatakse sinna jäetud tehnikat, aiatööriistu ja ka kallemaid grille. Kodudest varastatakse peamiselt ehteid, raha ja tehnikat. 

Grünberg tõi ka välja, et vargad liiguvad eelkõige seal, kust on kõige lihtsam varastada ja kus on vahelejäämise võimalus väiksem. Ohus on hooned, mis on eraldatud paigas ning kus naabreid silmapiiril ei ole.

Pane oma majale “silm” peale

Kõige lihtsam võimalus oma tava- või suvekodu turvamiseks on valvesüsteem. Erinevaid võimalusi on tänapäeval väga palju ja igale elamule on võimalik leida vajadustele vastav valvesüsteem.

“Enamasti mõeldakse, et valvesüsteem on vajalik asjade kaitsmiseks. Levinud on ka arvamus, et mul on kindlustus ja see hüvitab varguse korral esemete väärtuse, kuid tegelikult on koduvalve vajalik eelkõige ühel teisel põhjusel,” selgitab G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala. ”Erinevad uuringud, mida me ohvriabiga läbi oleme viinud, näitavad, et varguse ohvriks langenud inimesed ei muretse aastaid hiljem mitte materiaalse pärast, vaid kannatavad hoopis emotsionaalse trauma all. Asjad korvab kindlustus, aga emotsionaalne trauma sellest, et keegi tuli minu koju, võib väga pikalt kesta.”

Mõned soovitused, kuidas maakodu veelgi paremini kaitsta. 

• Kui lahkud suvilast, siis palu seal piirkonnas aastaringselt elevatel naabritel ka teie kodul silma peal hoida.
• Linna tuleks endaga võtta kaasa kõik väärtuslikud esemed (tööriistad, tehnika jms) 
• Kodust pikemaks ajaks lahkudes tuleb lukustada kõik uksed ja sulgeda aknad. 
• Tõmba akna ette kardinad, paigalda valveseadmed ja automaatne valgustus, mis liikumisele reageerib. 
• Hoovidega hoone puhul vaata üle, ega sinna ei ole jäetud midagi väärtuslikku – aiatööriistad, tehnika, jalgrattad, grillid jpm. 

Kui avastad, et sinu koju on sisse murtud, helistada numbrile 112 ning oota politsei saabumist. Kindlasti ei tohi enne tuppa siseneda ega midagi puutuda, sest politseil kogub esemetelt tõendeid (sõrmejäljed, DNA jpm), mis hiljem varga tabamisel aitavad. Samasugust tuge annab uurimisele valvekaamera, mis võis päti pildile püüda.