Blogi

Sissemurdmised ja vargused jätkuvad – kahjud on kümnetes tuhandetes eurodes

  • Kuupäev: 31.10.2022

Vargused kauplustesse ja elamutesse on viimasel ajal sagenenud - üks haarab kaasa kogu kaupluse sularaha, teine näppab lihtsalt esimese ettejuhtuva asja, mõni aga ähvardab turvatöötajat noaga. PPA ekspert rääkis, milline on keskmise varga profiil ja taust ning kuidas oma vara selliste eest kaitsta. 




Kahjud ulatuvad tuhandetesse eurodesse

Ainuüksi oktoobris on Eesti eri paigus olnud mitmeid poevargusi, mille käigus on läinud kaubaks nii sularaha kui esmatarbekaubad. Nii näiteks murti eelmisel nädalal sisse Põhja-Tallinnas Kalaranna tänaval asuvasse kioski ja varastati 1000 eurot.

Nädal varem üritas 33-aastane mees kaupa varastada Lasnamäe Linnamäe tee poest, kinnipidamisel ähvardas pätt turvatöötajat noaga. Politseinikud toimetasid kurikaela kinnipidamiskeskusesse. Samal nädalal murti sisse Valgas Vabaduse tänava kauplusesse, kust võeti kaasa nii kassaaparaat sularahaga kui riide- ja tarbeesemeid. Vargusega tekitatud kahju oli lausa 3000 eurot. 

Oktoobri alguses varastas aga 33-aastane mees 300 euro väärtuses kaupa Pärnus Laia tänava kauplusest. Õnneks sai kaupluse turvatöötaja varga kätte ja ta anti üle politseile. 

Kaupluste varguste arv juba aastaid tõusuteel

“Varguste arv on viimastel aastatel olnud tõesti väikeses tõusutrendis,” kinnitas PPA ennetustöö ekspert Gerli Grünberg. Toidupoodidest lähevad pikanäpumeeste saagiks erinevad toidu, esmatarbe- ja majapidamiskaubad ning hügieenitooted. Kõige suurema osa varastatud kaubast moodustub aga alkohol. 

Vargused jagunevad laias laastus kaheks: kutselised vargad müüvad kätte saadud kauba edasi ning teised pikanäpumehed kasutavad varastatud kaupa oma tarbeks. Suurem kogus toidu- ja tarbeesemeid, näiteks hinnalisem alkohol varastatakse Grünbergi sõnul tõenäoliselt edasimüügiks. 

Süstemaatilised vargad on enamasti varases keskeas (30–50-aastased) mehed, kes on politseile juba vanad tuttavad tänu narkootikumidele. Nende eelnevates kokkupuudetes politseiga võib olla ka muid viiteid sotsiaalsetele probleemidele.

Kodudest võetakse kõike, mis kätte satub!

Tõusuteel on ka vargused elamutesse, kust võetakse kaasa kõike, mida kergesti kätte saab. Näiteks lähevad varaste saagiks lukustamata jalgrattad, aedades laokil olev aiamööbel või autodes nähtavale jäetud tehnika. “Kuum kaup” on ka tööriistad, tehnika, nutiseadmed, ehted, sularaha ning käekotid.

“Elukutselised vargad teevad reeglina eeltööd ja üritavad sisse saada siis, kui pererahvast kodus ei ole,” rääkis PPA pressiesindaja Annika Maksimorov. “Küll meelitavad vargaid ka lahtised uksed ja aknad – selliseid võimalusi kasutatakse alati ära.” 

Maksimorov tõi välja, et kui enamasti on varguse kahju paarsada kuni paartuhat eurot, siis suurimad eluruumidest vargusega tekitatud kahjud sellel aastal on ligi paarkümmend tuhat eurot. 

Kuigi rattahooaeg on lõppemas, kasutatakse veel viimast võimalust haarata kaasa lukustamata jalgrattaid. 24-aastane Aleksandr jäi enda rattast ilma veidi üle kuu tagasi, kui oli jätnud selle Tallinn-Väikses asuva kortermaja trepikotta. “Politseile ma teada ei andnud, sest ratas oli juba omajagu vana,” tunnistas mees.

“Tuletame meelde, et jalgratta ja muude asjade kortermaja trepikodades hoidmine on tegelikult vastuolus ka tuleohutusnõuetega, seega rattaid tuleks hoida panipaikades, kuhu saab lihtsalt paigaldada tehnilise valve ehk liikumisandurid, magnetandurid vms.," kirjeldas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Grünberg soovitab samuti hoida jalgrattaid lukustatud keldris, kuuris, garaažis või hoiuruumis. “Kui selliseid võimalusi ei ole, tuleks hoida jalgratast korteris. See võib olla küll tülikas, kuid nii saab enda vara kindlamalt kaitsta.”

Alati ei päästa ka lukustamine – vargad murravad sisse ja võtavad, mis võtta annab. Alles eile (28. oktoober) sai politsei teate, et Tartus Laia tänava korterist varastati mikrolaineahi, blender, mängukonsool ja kohvimasin - kahju 1537 eurot. 

Eelmisel nädalal varastati Valga vallas lukustatud garaažist mopeed, mille väärtus on 500 eurot. 

Nädal enne seda langes aga Tartus A. Haava tänava kortermaja keldris varaste saagiks 500 eurot maksnud tööriistakohver. Samal päeval varastati Paides eramaja hoovist laste ja täiskasvanute riideid, mis maksid kokku üle 420 euro. 

“Kui varem on sissemurdmisi kardetud peamiselt mõne materiaalselt hinnalise eseme varguse pärast, siis meie hiljuti läbi viidud uuring näitab, et juhtumiga kaasnev emotsionaalne kahju on veelgi suurem. Asjad saab asendada, aga kodust turvatunnet ei pruugi kunagi tagasi saada, kui sinu kodus on sees käidud. Hirm jääb nii täiskasvanutele kui ka lastele pikaks ajaks,” lisas G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Meelespea, kuidas end varaste eest kaitsta:

  • kodust lahkudes või magama minnes sulge aknad ja lukusta uksed;
  • lukusta välisuks ka kodus olles;
  • märgista väärtuslikud esemed – tee neist fotod ja salvesta kindlasse kohta;
  • vajaduse korral paigalda valveseadmed või kasuta turvafirma teenuseid;
  • hoia jalgrattad ja tööriistad kindlalt lukustatud kuuris või panipaigas;
  • ära jäta kalleid kingitusi autos või akna all nähtavale
  • paigalda valvesüsteem

Kommentaarid

  • Villu Pavelts | 09.11.2022
    Tänud saadetud info eest. Olen G4S klient aadressiga Silgu 13, Tallinn, Kakumäe. Palun andke teada, kui kiiresti peab jõudma ekipaaž minu elumajani, kui teie häitekeskus saab signaali (minu maja kohta). Palutud info eest tänades, Villu Pavelts
Lisa kommentaar