Blogi

Arendajate ja ühistute uus väljakutse: kuidas luua turvalisi kortermaju

  • Kuupäev: 17.09.2014
    Autor: Priit Orasson
Kui veel mõni aasta tagasi piisas kinnisvaraarendajatel kortermaja projekti edukaks müügiks pidada kinni ehitustähtaegadest, vedada kommunikatsioonid ja haljastada ümbrus, siis nüüdseks on ostjate soovid ja turunõudlus muutunud – üha suurema detailsusastmega tuleb juba projekteerimisfaasis läbi mõelda turvalisus, kirjutas G4S projektilahenduste osakonna juhataja Priit Orasson Postimehe kinnisvara erilehes.
Turvalisus on oluline nii kortermaja parklas, garaažis, panipaikades, mänguväljakul kui ka maja vahetus ümbruses. Kõik, mis inimeste elupindadel toimub, on turvalisuse aspektist hinnates arusaadav ja seda on lihtne kaitsta.
Kuidas aga saaks arendaja projekteerimisfaasis hoone turvaauke ennetada ning mida saab ühistu teha turvalisuse suurendamiseks, kui maja on juba valmis?

Kõige magusamad kuriteopaigad
Kuna kortermajade ümber ei soovita tihti esteetilistel kaalutlustel aeda rajada, jääb majaümbruse territoorium kõigile avatuks. Sealt avaneb mugav ligipääs kortermaja parklasse, keldrikorrusel asuvatesse panipaikadesse ja rõdudele.

Maa-aluses parklas on vargal mugav tegutseda, sest enamasti on parklad valveta ning automaatsüsteemiga väravate avanemisel jääb vargal piisavalt aega sisenemiseks. Garaažis on vargal mugav segamatult tegutseda – kasvõi öö läbi – ning välja saab alati, sest seda tagavad kohustuslikud evakuatsiooniväljapääsud.

Teine oluline sihtmärk varastele on panipaigad-rõdud. Kuna panipaigad on valveta, viiakse sealt ära kõike, alates ratastest, lapsevankritest ja lõpetades moosidega. Isegi kui rõdule ronimisele ei järgne sealsete uste-akende kaudu korterisse tungimist, on vargal ikkagi saaki loota.

Rõdudelt jahitakse peamiselt seal hoiustatavaid rattaid, suuski ja muud elustiili või hobidega seotud kraami. Rüüstamispaikadeks on sageli ka mänguväljakud ja prügialad. Nendel kuriteopaikadel on üks ühine nimetaja – puudub igasugune valvesüsteem, mis teeb kuritegude avastamise ka politsei jaoks keeruliseks.

Vesteldes politseiuurijatega, kes tegelevad vargustega korterite rõdudel või panipaikades, selgub, et varaste leidmise tõenäosus on tunduvalt suurem juhtudel, kus ühistul on anda uurimismaterjaliks salvestatud videopilt.

Nõrkvoolu-kaabeldus ennetaks probleeme
Enamasti jätavad arendajad valvesüsteemide rajamise hoone avalikes ruumides tähelepanuta. Tegelikult saab aga just ehituse faasis vedada nõrkvoolu kaabliühenduse korteri ja sellega seotud panipaiga vahele, mis võimaldab seda eluruumist valvestada – korteriomanikul pole hiljem seda ise võimalik teha või siis osutub investeering juba tunduvalt suuremaks.

Positiivne näide uuenduslikust arendajast on vanalinnas asuva Pagari tänava lahendus, kus kõigist 40 korterist on veetud panipaika nõrkvoolukaabel ning omanik saab nii oma elu- kui hoiuruume valvestada mugavalt ühest puldist.
Sarnaselt saab ehituse faasis luua majaelanikele võimalused videokaamerate paigaldamiseks maja ümber, prügiala või mänguväljaku juurde. Salvestatav kaamerapilt jõuab läbi võrgu ühistu serveriruumi või valitud korteritesse. Ühistuga kokkuleppel saaks kaamerapilti vaadata kasvõi igast korterist või miks mitte ka mujalt – rakenduse abil nutiseadmest.

Heaks näiteks läbimõeldud videovalvest on Koidu 44 maja, kus territooriumi olulisemad kohad – sissepääsud, parkla, mänguväljak – on videokaamerate abil 24/7 jälgitavad. Majasisest jälgimist on võimalik jagada ka turvateenuse pakkujaga.

Näiteks võib turvafirma videopildi kaudu jälgida olukorda ühistu territooriumil öörahu ajal, kui erilist liikumist ei toimu. Juhul kui kaamera fikseerib tavapärasemast aktiivsema tegevuse, liigub signaal kaamerast juhtimiskeskusesse ning operaator saadab patrulli tegevuspaika.

Siiski tuleks meeles pidada, et maja videovalve võrku ühendamiseks oleks mõistlik kaablipaigaldused teha samuti ehituse käigus, sest hilisemas faasis on see ilmselt investeerimismahukam ning siis tuleb kaamerate asupaiku valida selle järgi, kuhu kaableid vedada saab, mitte selle järgi, kus see oleks turvalisuse loomise seisukohast kõige parem.

Turvalisus – kasvav trend
Lisaks korralikule ehituskvaliteedile ja siseviimistlusele torkab silma, et turvalisus on muutumas kinnisvaraäris üha tähtsamaks müügiargumendiks. Targad kodusoetajad ja üüritulu eesmärgil kinnisvarasse investeerijad pööravad sellele juba praegu tähelepanu. Analüüsides Eesti suurima kinnisvaraportaali www.kv.ee eelmise aasta kuulutuste statistikat, leidsime väga huvitava fakti, mis kinnitab turvalisuse trendi liikumist videovalve suunas just üürimiseks mõeldud korterite puhul: kui kõigist Eestis pakutud üürikorteritest oli vaid kahel protsendil videovalve, siis Harjumaa üürikorteriturul pakutavatest korteritest oli 12 protsendil videovalve – jutt käib uutest ning ka renoveeritud korteritest, mis asuvad valdavalt kesklinnas.
Muidugi võib olla võimalik, et üürileandja tahab lihtsalt jälgida, mida üürile antud hoones ning selle ümbruses ja trepikodades tehakse. Siiski võib arvata, et videovalve on argument, mis tekitab üüriturul eelise. Kokku pakuti eelmisel aastal Harjumaal 1040 videovalvega korterit.

Kommentaarid

Lisa kommentaar